Avaleht / Uudised / Tööelu blogi

Tööinspektsiooni töötaja: Liisa Säde: sport on parim vahend tööpinge vastu

17.07.2019


Kuidas Tööinspektsiooni tööle sattusite?

Osalesin konkursil, kuna töö tundus huvitav ja põnev. Pean etteruttavalt ütlema, et töö on siiani huvitav ja põnev.

Alustasin Ida-Virumaa töövaidluskomisjoni sekretärina 8. septembril 2016. aastal. Enne olin Kohtla-Järvel teinud müügitööd.

Esimesel tööpäeval kutsuti mind kohe kaasa Narva väljasõiduistungile. Sel päeval ma iseseisvalt veel protokolle ei koostanud, kuid oli huvitav jälgida, kuidas istung toimub. Pärast seda visati mind kohe n-ö vette ja pidin ujuma hakkama. Sisseelamiseks palju aega ei jäetud.

Kuigi nüüdseks olen olnud väga paljudel töövaidluskomisjoni istungitel ja neid protokollinud, tunduvad need siiani mulle põnevad, sest iga juhtum on erinev ja sealt saab alati midagi uut teada.

Mis teile Tööinspektsioonis kõige rohkem meeldib?

Mulle meeldib, et Tööinspektsioonis võimaldatakse kaugtööd. Olen pärit Iisakust Alutaguse vallast ning Jõhvi büroosse ja tagasi koju sõitmiseks kulub iga päev ligikaudu tund. Kodukontori päevadel on mul võimalik säästa tööle minemise ja sealt tulemise arvelt aega, et veeta seda näiteks perega. Paindlikkus on pereinimestele oluline.

Mulle meeldib ka, et kolleegid on väga sõbralikud ja toetavad. See on tähtis. Loomulikult meeldib 35-päevane puhkus ja võimalus võtta lisaks kolm tervisepäeva. Tööinspektsioon võimaldab töötajatel enesetäiendamiseks ja uute teadmiste omandamiseks osaleda paljudel koolitustel.

Mis on olnud põnevamad koolitused?

Ma olen kahel korral käinud positiivsuse koolitusel, kus õpetati, kuidas oma tuju positiivsena hoida. Pärast koolitust suudad mõnda aega koolitusel omandatud teadmiste abil rõõmus olla, kuid siis on jälle tööd palju ja hea tuju lahtub. Siiski peab püüdma positiivset ellusuhtumist hoida.

Mida peate oma suurimaks saavutuseks?

Ühte suurt asja on raske välja tuua, kuid keeruliste klientidega hakkama saamine on küll midagi, mille üle võin uhkust tunda.

Minu ülesanne on võtta inimestelt vastu töövaidlusavaldusi ja enamasti olen mina esimene, kellega nad Tööinspektsioonis kokku puutuvad. Oma probleemidele soovitakse kohe lahendusi, kuid alati see ei ole võimalik. Muidugi ollakse pahased, kui me ei saa kohe lahendust pakkuda. Meile on ka öeldud, et mis te siin niisama istute.

Minu ülesanne on kliendid ära kuulata ja kui see on minu pädevuses, siis püüan neile kohe lahenduse leida. Kui ma ei saa neid kohe aidata, siis suunan nad infotelefonile või juristi vastuvõtule.

Ei tohi lasta raskel kliendil oma tuju rikkuda. Peab endale kindlaks jääma.

Meil on olnud ka raske kliendiga toimetuleku koolitus. Sain sealt kasulikke teadmisi ja nõuandeid. Kuna ma olen müügivaldkonnas töötanud, siis on mul ka varasemast tööst rohkelt kogemusi keeruliste klientidega.

Missuguste probleemidega inimesed töövaidluskomisjoni tulevad?

Ida-Virumaal on palju töötasuga seotud vaidlusi, kuid probleeme töötasu maksmisega on tegelikult igal pool. Peamiselt esineb töötasu maksmata jätmist ehitussektoris. Ehitajad võetakse tööle ja lubatakse sõlmida tööleping, aga lõpuks ei ole neil töölepingut ega ka töötasu. See on Ida-Virumaal valdav probleem.

Muidugi on ka töölepingu ülesütlemise vaidlusi, mis on juba raskemad ja tõsisemad.

Kas Jõhvi töövaidluskomisjon erineb millegi poolest teistest komisjonidest?

Ida-Virumaa töövaidluskomisjon on avalduste laekumiste arvu järgi teisel kohal pärast Harjumaad.

Ida-Virumaal on ikkagi päris palju keeleprobleeme. On istungeid, kus inimene ei oska eesti keelt ja tal ei ole ka rahalisi võimalusi, et tõlki palgata, ning tutvusringkonnas ei ole kedagi, kes oleks nõus istungile tõlgiks tulema. Eriti terav on keeleprobleem Narvas. Seal on 90% istungitest sellised, kus minnakse vene keelele üle, et istung saaks üldse toimuda.

Tööandja peab samuti sellega nõus olema, et istung peetakse vene keeles. On ka juhtumeid, kus tööandja ei ole sellega nõus ning soovib istungi pidamist eesti keeles. Sellisel juhul tuleb istung edasi lükata, uus aeg määrata ning inimene peab tulema siis juba tõlgiga.

Mulle ei ole vene keel probleem, sest see on mu teine emakeel. Kui istung peetakse vene keeles, siis protokoll on mõnikord eesti ja vene keeles segamini. Kui protokolli parandama hakkan, siis tõlgin eesti keelde.

Kuidas tööst lõõgastute?

Pärast rasket tööpäeva on suusatamine või jooksmine väga nauditav. Kuskil metsas tunnike või poolteist trenni teha on väga hea. Järgmiseks päevaks on patareid laetud.

Sel talvel, veebruaris läbisin kolm suusamaratoni. Tartu maratonil käisin esimest korda, sellele järgnes Alutaguse öömaraton. Pärast öömaratoni oli kohe järgmisel hommikul Alutaguse maraton. 24 tunni jooksul sõitsin kaks maratoni.

Mis tunne oli pärast kahe järjestikuse maratoni läbimist?

Väga hea tunne oli! Alutaguse öömaraton, mis toimus esimest korda ja millest võttis osa ka president Kersti Kaljulaid, oli väga eriline kogemus. Alutaguse suusarajad on mulle hästi tuttavad, sest need on minu kodurajad, kus käin tihti sõitmas. Öises metsas suusarajal mõtlesin ikkagi, et kus ma nüüd olen.

See oli väga müstiline ja meeldejääv sõit, sest kõik kandsid pimedas metsas pealampe, mis puude tagant vilksatasid, ning lisaks veel helkureid. Kuna osavõtjaid oli palju, siis ma loodan, et seda korraldatakse ka järgnevatel aastatel.

Tartu maratonil oleksin tahtnud paremat tulemust. Ma startisin viimaste seas, mistõttu oma sõidu tegemiseks läks aega. Tartu maraton oli sel aastal ilmastikuolude tõttu raske. Pidamist ei olnud üldse, kuid libisemine oli jällegi hea.

Kaua suusatamisega juba tegelete?

Ma tegelen suusatamisega juba kooliajast, aga nüüd taasavastasin selle. Mind õpetas suusatama Ida-Virumaa legendaarne treener Vello Lilium, kes oli ka minu esimene treener.

Kas käite suusatamas üksinda?

Sel talvel võtsin osa kohalikest argipäeva suusaõhtutest, mis toimusid kolmapäeviti eri kohtades. Käisime suusatamas Narvas ja Alutagusel ning Kiviõlis mäkketõusu tegemas. Üles saada oli raske, aga alla oli muidugi hea tulla. Osalesin argipäeva suusaõhtute igal etapil ja üldkokkuvõttes olin tulemusega väga rahul.

Ka minu lapsed tunnevad huvi suusatamise vastu. Käime nädalavahetusel koos sõitmas. Võistlustel on nad alati raja ääres ja ergutavad mind.

Missugustel jooksuvõistlustel plaanite osaleda?

Jooksmises ma ei ole veel täismaratoni läbinud ja praegu ei ole see ka plaanis.

Üks lemmikuid on Tallinna maraton, selle poolpika maratoni olen läbinud juba viiel korral. Tallinna maratonil on alati rahvast nii palju, et lähed rahvamassiga kaasa ja ei pane väsimust tähelegi. Tallinna poolpikale maratonile, mis toimub septembris, olen juba registreerunud.

Kindlasti on plaanis kaasa teha kõik kohalikud jooksud Ida-Virumaal.

Kas lapsed on ka jooksmisest innustunud?

Rakvere öömaratonil olen koos oma 11-aastase pojaga osalenud 10 km distantsil. Pojale tuleb raja lõpus isegi natuke alla vanduda, sest ta teeb juba lõpuspurti, mida mina ei jaksa. Ka tema tempos püsimine on paras väljakutse.

Tütar on mul siiani läbinud 5 km distantse. Ta on alles 8-aastane ja ma ei ole veel julgenud teda pikemale rajale lasta, kuigi ta ise väga soovib seda.

Mis on suusatamise ja jooksmise juures nii võluv, et enamik nädalavahetusi rajal veeta?

Istuva töö puhul on väga oluline ennast liigutada, sest see annab palju uut energiat.

Spordi puhul võlub liikumine vabas õhus. Iisakus ja Alutagusel on head terviserajad. Alutagusel on näiteks männimets, mille lõhn on juba nii mõnus. Liigutamine sellises keskkonnas annab tohutult energiat.

Inimesed on ka palju rohkem liikuma hakanud. Tehakse kepikõndi, joostakse, sõidetakse rattaga. See on väga positiivne. Suured rahvaspordiüritused on alati meeleolukad ja meile meeldib kogu perega neist osa võtta – kes rajal, kes raja ääres. Poeg mängib ka korvpalli ja temaga käin võistlustel kaasas. Sport võtab suurema osa meie vabast ajast, aga niimoodi mulle meeldibki.

Fotod: erakogu.

Tagasi
Tööinspektsiooni töötaja: Liisa Säde: sport on parim vahend tööpinge vastu
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks