Avaleht / Uudised / Tööelu blogi

Ettevõttel külas: "Hea töökeskkond 2018" auhinna võitja Bonava

09.05.2019


Bonava kontorisse jõudes puutusime kohe kokku turvalisusega – meid instrueeriti, kuidas ohu korral evakueeruda: millise ohusignaali peale, millist teekonda kasutades ja kuhu peame liikuma. Kuna olime Bonava ohutusjuhi Aleksander Simakovi ja personalijuhi Kelly Tsilke külalised, hoolitsesid nemad minu ja fotograafi ohutuse ja juhendamise eest. Meediainimesena saan üldjuhul aru, millal asju tehakse positiivse tähelepanu saamise eesmärgil, ent meie juhendamine ei mõjunud kohatu näitemänguna. Arusaadavad illustreerivad materjalid ning juhendamise asjatundlikkus andis aimu, et Bonavas päriselt ka hoolitakse. Selle tõestus on ka Tööinspektsiooni „Hea töökeskkond 2018“ auhind, mille Bonava väikeettevõtete kategoorias võitis.

Bonava on Rootsi juurtega elamuarendusettevõte, mis on tegutsenud alates 1930. aastatest. Ettevõte toimetab kaheksas riigis: Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Saksamaal, Venemaal, Eestis ja Lätis. Bonava missioon on pakkuda uusi kodusid, mis on kättesaadavad võimalikult paljudele inimestele. Eesmärk ei ole ehitada eksklusiivseid kortereid kesklinna, vaid taskukohast, kliendi vajadusi arvestavat kodu.

Elamuarendusettevõte ei tegele vaid majade ehitamisega, vaid kodude ja hästi läbimõeldud naabruskondade loomisega. Peatöövõtjatena juhitakse kodude rajamist kogu protsessi vältel.

„Bonavas on nullkahju visioon. Eesmärk on, et mitte keegi meie töötajatest, alltöövõtjatest, koostööpartneritest, klientidest ja külalistest ei saaks meie juures või meie tegevuse(tuse) tõttu kahju. See on kokkulepe üle 2000 inimesega Bonava grupis. Kui meil on külalised majast väljast või kohtume esimest korda kontori pinnal, siis ohutuskoolitus on osa rutiinist – ja seda tehakse kõikides kontorites,“ selgitab ohutusjuht Aleksander Simakov.

Aleksander vastutab tööohutuse eest Eesti Bonavas ning osaleb ka Bonava kontserni töökeskkonna nõukogus. Ohutusvaldkonda juhitakse üle kontserni.

„Suhtume alltöövõtjate töötajatesse tööohutuse vaatenurgast kui enda töötajatesse. Meil on jagatud vastutus – võiksime oma lepingutega selle vastutuse ära anda, aga oleme otsustanud suhtuda nendesse kui oma inimestesse,“ rõhutab Aleksander.

Kuidas see päriselt välja näeb?

Kõik töötajad, kes meie objektile lähevad, läbivad põhjaliku koolituse, kus räägime oma põhimõtetest ehitusplatsil ning meie sisekorrareeglitest. Eesti ehitustel on palju välistööjõudu, kellele selgitame ka põhilisi sotsiaalseid õigusi. Alltöövõtulepingutega nõuame, et meie objektidel töötaks ainult legaalne tööjõud.

Parima töökeskkonna tunnustusele eelnes see, et meid inspekteeriti viimase aasta jooksul 10 korda. Igal korral leiti, et kõik on hästi – mõned ettepanekuid tehti, aga seadusega vastuolusid ei olnud.

Kuidas te välistööjõule ohutusreeglid selgeks teete? Kui nad näiteks ei räägi eesti keelt?

Iga töölõigu kohta oleme teinud riskianalüüsi ning tutvustame töötajatele võimalikke riske keeles, millest nad aru saavad. Meil on platsil väga palju venekeelseid töötajaid ning seepärast on tähtis, et materjalid oleksid olemas ja individuaalne juhendamine toimuks nendele kõige arusaadavamas keeles. Samuti näitame töötajatele pildi- ja videomaterjali ohuolukordadest, mis võivad nende töölõigus esineda – see on üle tunni aja kestev koolitus. Meil on ka ohutusjuhendeid, kus mitte midagi ei ole kirjutatud, vaid õiged ja valed olukorrad on näidatud piltidega.

Käitumise juurutamiseks ei piisa sellest, kui lihtsalt ühe korra rääkida. Meil on väga selge tööohutuse kontrollimise rutiin. Lisaks sellele, et meie projekti- ja objektijuhid seda iga päev teevad, käib kord kuus meile teadmata kuupäeval meid auditeerimas majaväline audiitorfirma.

Meil on spetsiaalne äpp, mille abil tööohutuse kontroll käib. Elektroonilises keskkonnas on kontrollnimekiri asjadest, mida peab igapäevaselt jälgima, see tuleneb eelnevalt tehtud riskianalüüsist. Objektijuht käib telefoniga objektil ringi ja teeb märkmeid vastavalt sellele, mida peaks parandama.

Äpi mõte ulatub kaugemale kui õnnetuste raporteerimine või valede olukordade fikseerimine. Tahame harjutada nii alltöövõtjaid kui ka objektijuhte märkama olukordi, kus potentsiaalselt võib oht tekkida. Me ei õpeta märkama vaid neid asju, mis on valesti, vaid ka neid, mis võivad potentsiaalselt lõppeda ohtliku olukorraga. Eesmärk on näha, kui hästi see, milles me oleme kokku leppinud, ka rakendub.

Kuidas need inimesed, kes kontoris töötavad, tööohutusse ja töökeskkonda panustavad?

Näiteks on kõik müügiinimesed läbinud esmaabiandja koolituse. Nemad puutuvad kõige vahetumalt klientidega kokku ja kunagi ei tea, mis võib juhtuda, siis peavad nad oskama tegutseda.

Platsil käib ka meie ettevõtte juhtkond, kes on koolitatud ohutegureid märkama ning kelle tööülesannete hulka kuulub vähemalt kahel korral aastas ka ise platsil kohapeal tööohutuse auditit läbi viia. See on oluline kahel põhjusel – esiteks see, et kõik peavadki seda oskama teha, ja teiseks annab see edasi sõnumi, et see on meie kõigi vastutus, et ohutu ja hea töökeskkond algab igaühest.

Mis on teie kontoris töötavatele inimestele kõige suuremad ohutegurid?

Bonava brändi loomisel vähem kui kolm aastat tagasi töötas meil Eestis 16–17 inimest ja täna on meid 54. See tähendab, et oleme noor ettevõte, mis on väga kiiresti kasvanud ning meie organisatsioonis toimuvad pidevalt muutused ja areng, samuti on paljud tööprotsessid alles välja kujunemas. Seetõttu on kontoriinimestel kõige suurem riskitegur tööstress.

Lähtume põhimõttest, et kõikidel inimestel peavad olema nüüdisaegsed töövahendid, oleme ka sisekliimale väga palju rõhku pannud ning saanud kvaliteetse töökeskkonna eest tunnustuse ka Tartu Ülikooli spetsialistidelt, kes käisid meie kontoris valitsevaid tingimusi mõõtmas.

Kuigi meil on avatud kontor, siis peame oluliseks, et meil oleks ka piisavalt võimalusi soovi korral omaette olla. Meil on spetsiaalsed privaatsust pakkuvad telefonikabiinid ja puhkeala koos mängudega.

Jälgime tähelepanelikult töötajate tagasisidet, kaks korda aastas viime läbi põhjaliku töötajate rahulolu-uuringu, mis muu hulgas mõõdab ka inimeste stressitaset. Kuigi meie inimeste rahulolu ettevõttega ja töötingimustega on väga suur, on meil olnud kõrge ka stressitase ning tegeleme selle põhjuste väljaselgitamisega ja tingimuste parandamisega pidevalt. Kui see on näiteks seotud muutliku töökeskkonnaga, siis proovime kusagilt mujalt hoogu maha võtta.

Mida konkreetset olete teinud, et tööstressi vähendada?

Üks kord aastas toimub kogu grupis teabepäev, kus teeme praktilisi rühmatöid, arutame ohu- ja murekohtade üle. Näiteks viimane teabepäev möödunud sügisel keskendus tööstressile – õppisime, mis on stress, mis on selle tunnused, kuidas stressi ennetada jne.

Teabepäevade raames korjame kokku ka ettepanekud, mida töötajad tahaksid töökeskkonnas muuta. Just nendest ettepanekutest tulenevalt oleme rakendanud töötajatele laiade võimalustega sporditoetuse, võimaldame vabu tervisepäevi ning nii kontoris kui ka ehitusobjektidel on iga päev kättesaadavad värsked puuviljad.

Olete noteeritud Stockholmi börsil ning kontserni juhtkond on samuti seal – kuidas see mõjutab tegevust? Kas on ka midagi sellist, mis meie kultuuri ei sobi?

Tööohutuse teema ei ole keskmise Eesti arendaja või ettevõtte fookuses, see kindlasti eristab meid. Läheneme tööohutusele pragmaatiliselt. Need tegevused ei ole paberi pärast või sellepärast, et Rootsi ütleb, vaid me reaalselt proovime olla nii mõistlikud kui võimalik, et tagada maksimaalne ohutus ja samal ajal mitte nõuetega üle pingutada. Kõige ohutum lahendus oleks võib-olla üldse see, kui kõik käivad tööl skafandrites, aga see ei oleks ju mõistlik.

Personaliga seotud tegevused ei ole ka kõikides riikides ühtmoodi rakendatavad. Bonava Saksamaa kontoris on 1000 inimest, meid on 50 – nii ei saagi mingid loogikad ja protsessid täpselt samamoodi toimida. Näiteks meie peame oluliseks, et kord kuus peab iga töötaja saama oma juhiga üks ühele vestluseks aega. Nii seame ja mõõdame eesmärke. Saksamaal on selline tegevus oluliselt keerulisem. Samas saab Saksamaa või Rootsi endale lubada nii töökeskkonnaspetsialisti kui ka eraldi jätkusuutlikkuse eksperti, võib-olla lausa mitut sama ala eksperti – meil siin on need rollid ühendatud, nii on meie organisatsioonis lihtsalt mõistlikum.

Ohutuse valdkonnas on meie visioon otsida põhjust ja lahendust, mitte süüdlast. Me ei tegele tagajärgedega, vaid proovime probleeme ennetada. Kui näiteks alltöövõtjal ei ole kiivrit peas, siis küsimus on, et miks tal seda ei ole – kas ta arvab, et tal ei ole vaja, kas talle ei antud kiivrit, kas tal oli nii kiire, et ta ei jõudnud kiivrit pähe panna ja seepärast peaks graafikuid muutma jne. Mõte on minna algpõhjuste juurde tagasi.

Näiteks saime ühe projekti puhul aru, et nende graafikute juures ei ole meil võimalik ohutust täielikult tagada, ning pikendasime graafikuid paari nädala võrra – see venitas loomulikult ka müügiinimeste graafikuid. Kui näeme, et peame äriliste eesmärkide nimel ohutust ohverdama, siis seame esmatähtsaks ohutuse.

Kuidas müügiinimesed sellesse suhtuvad?

Positiivselt – ka nemad ei taha sattuda olukorda, kus nad peavad viima kliendi ohtlikku kohta. Ettevõttena, kes vastutab kogu väärtusahela eest, on meie hoiak see, et oleme ühe asja eest väljas: ohutus on müügiinimesele sama tähtis, kui see on Aleksandrile.

Tagasi
Ettevõttel külas:
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks