Avaleht / Uudised / Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda

Tööõnnetus: põlevkiviõli pumpamine

02.05.2019


Mis juhtus?

19-aastane noormees asus tööle põllumajandusettevõttesse, kus tema tööks oli vilja kuivatamine, samuti erinevate seadmete hooldus- ja remonditööd. Töötajale viidi läbi juhendamine ja 8-tunnine väljaõpe. Väljaõppe käigus andis juhatuse liige töötajale ülevaate teraviljakuivatis toimuvatest tööprotsessidest ja lubas töötaja iseseisvale tööle. Töötajale väljastati isikukaitsevahendid - kaitseprillid, keemiakindlad kaitsekindad, täismask koos universaalfiltritega ja turvajalanõud. 

Ühel päeval, tehes tavapärast ringkäiku tööpiirkonnas, tundis töötaja tugevat põlevkiviõli lõhna. Põlevkiviõli kasutati katelde kütteainena. Töötaja tuvastas, et settekaevus oli tekkinud kahe toru ühendusmuhvi vahel leke, mille tõttu oli settekaevu valgunud ca 30 liitrit põlevkiviõli. Töötaja sulges õlimahutite ventiilid ja teavitas juhtunust kaastöötajat. Töötajad asusid koos leket kõrvaldama. Töötaja paigaldas kuni settekaevuni pikendusjuhtme ja kaastöötaja tõi sukelpumba. Sukelpump, mida teraviljakuivati operaatorid settekaevu põlevkiviõlist tühjaks pumpamisel kasutasid oli tootja kasutusjuhendi järgselt ette nähtud vee/reovee pumpamiseks. Põlevkiviõli väljapumpamise ajal plastkanistritesse tuli voolik pumba toruliitmiku küljest lahti ja põlevkiviõli paiskus töötaja näole ja riietele. Töötaja sai mõlema silma söövitusvigastuse, tegemist on raske kehavigastusega.

Miks juhtus?

Töötaja sõnade kohaselt oli talle läbi viidud isikukaitsevahendite kasutamise juhendamine, kuid hooletusest ta neid (kaitseprille) ei kasutanud. Sukelpumpa oli töötaja varasemalt kasutanud elevaatori all asuvast settekaevust vee välja pumpamisel. Põlevkiviõli oli settekaevus nii vähesel määral, et selle välja pumpamisel ei osanud töötaja juhtunud riket ehk vooliku ühendusest lahti tulemist ette näha.

Põlevkiviõli ohutuskaardi kohaselt põhjustab see kemikaal tugevat silmade ja naha ärritust. Kokkupuute ohjamiseks on ette nähtud kaitseprillide ja kaitsekinnaste kasutamine. Töökeskkonna riskianalüüsis ei olnud hinnatud ohtlike kemikaalide kasutamist ja nende võimalikku tervisemõju st põlevkiviõli kasutamise ohud ei olnud välja selgitatud.

Lisaks oli õnnetuse määravaks põhjuseks töötaja ebapiisav juhendamine ja väljaõpe. Ilmselt ei ole piisav 8-tunnine tööprotsesside tutvustus, mille järel 19-aastane noormees iseseisvale tööle lubati. Suure tõenäosusega ei toimu nii lühikese aja jooksul kõiki olukordi, mida töötaja oma töös hiljem lahendama peab, st töötaja peab pärast iseseisvale tööle lubamist hakkama ise probleemidele lahendusi leidma. Näiteks ei selgunud väljaõppe käigus kuidas põlevkiviõli leket likvideerida. Töötaja kasutas pumpa, mida ta oli eelnevalt lekete likvideerimiseks kasutanud, aga ta ei osanud arvestada, et eelnevalt kasutati pumpa ainult vee pumpamiseks. Sellega probleemi ei esinenud sest pump oli selleks ette nähtud aga põlevkiviõli on veest väiksema voolavusega (paksem) ning seetõttu tekkis voolikus kõrgem surve, mille tagajärjel tuli voolik pumba küljest lahti. See konkreetne pump selleks tööks ei sobinud.

Foto: Pixabay

Tagasi
Tööõnnetus: põlevkiviõli pumpamine
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks