„Kui on näha, et kolleeg või koostööpartner on vaimselt hädas, võiks lähtuda põhimõttest, et igaühel on õigus saada vaimse tervise mure korral märgatud ja toetatud,“ ütleb Peaasi.ee psühholoog, perenõustaja ja vaimse tervise esmaabi strateegiline juht Gea Ashilevi.
Nii nagu füüsilise õnnetuse puhul antakse esmaabi, saab seda pakkuda ka vaimsel tasandil. Vaimse tervise esmaabi on lihtne tugi, mis koosneb viiest sammust:
- Loo kontakt
- Kuula hoolega
- Paku kindlustunnet
- Julgusta tegutsema
- Toeta iseennast
Vaimse tervise esmaabi pakkumiseks ei ole vaja psühholoogiaharidust, küll aga mõningaid teadmisi ja oskusi. „Vaimse tervise esmaabi andmine on õpitav ja jõukohane kõigile. Vaimse tervise esmaabi antakse inimesele, kellel on vaimse tervise probleem tekkimas või süvenemas. Selleks on vastavad koolitused, mille läbinud inimene oskab ära tunda ja hinnata ohtu, pakkuda teistele esmast tuge ja kasutada ka eneseabivõtteid,“ selgitab Ashilevi.
Muidugi ei asenda esmaabioskused professionaali omi, aga esmaabi andja saab aidata teha esimesed sammud paranemise teel ja vahel isegi elu päästa.
Kuidas muresid märgata?
Vaimse tervise mured võivad olla seotud erinevate elusündmustega, näiteks lahutus, lähedase surm, haigestumine, aga ka töövahetus, lapse koolivahetus vms. Muutused unerütmis, toitumises, suhetes või toimetulekus tööl võivad toimuda küll aegamööda, kuid annavad selgelt märku potentsiaalse läbipõlemise, depressiooni või ärevuse avaldumise kohta ja seetõttu on tähtis osata neid muutusi enda ja teiste juures märgata.
„Vaimse tervise murele osutab enamasti märgatavalt muutunud käitumine. Inimene võib hakata tihti hilinema või sagenevad haiguspäevad. Ta võib olla ärrituvam või hoopis vaiksem. Kui tundub, et midagi on oluliselt teisiti, siis on põhjust läheneda ja vestlust alustada,“ soovitab Ashilevi.
Kõige olulisem on märgata ja küsida. „Lahendused ja vastused on tihti inimese endal olemas, ta peab need vaid üles leidma. Seda on tunduvalt lihtsam teha teise inimese küsimustele vastates. Halva enesetunde või stressi varjamine teevad haigeks. Empaatiline tähelepanu ja osavõtlikud küsimused võivad olla oluliseks katalüsaatoriks paranemise teel,“ julgustab Ashilevi.
„Tuleks leida sobiv aeg ja koht, kus mõlemad end turvaliselt tunnevad. Kui inimene ei alusta vestlust, siis tasub ise julgelt ja empaatiliselt väljendada muret, mida tema suhtes tuntakse ja mida on märgatud. Enamik stressiseisundis olevatest inimestest soovib, et neid esmalt lihtsalt hinnanguvabalt ära kuulataks,“ sõnab Ashilevi.
Vaimne esmaabi on sama oluline kui füüsiline
Kuigi vaimse tervise mured on väga levinud, seostub nendega jätkuvalt ebavajalikku piinlikkustunnet. „Kahjuks ei julge paljud vaimse tervise probleemiga inimesed oma murest tööandjaga rääkida. Statistika ütleb, et vaid kolmandik vaimse tervise vaeguste all kannatajatest on tööandjat oma murest teavitanud. Peljatakse mittemõistmist või tuntakse häbi. Ometi ei ütle me murtud jalaluuga inimesele, et ta end kokku võtaks ja üle saaks,“ võrdleb Ashilevi.
Peaasi.ee meeskond usub, et vaimse tervise esmaabi andja töökohal on sama oluline, kui on füüsilise esmaabi andja. „Igas meeskonnas peaks olema üks või mitu vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud inimest, kes oskaksid vaimse tervise probleeme ära tunda ja kolleege toetada,“ ütleb Ashilevi.
Vaimse tervise esmaabi koolitused annavad tõuke ka vaimse tervise teemaliste diskussioonide tekkimiseks organisatsioonis, häbimärgistamise vähendamiseks ja vaimset tervist väärtustava töökultuuri arendamiseks. „Vaimselt turvalise keskkonna loomisel on suur mõju eeskujul – sellel, kuidas eestvedajad suhtuvad ja tegutsevad. Samas ei ole kogu vastutus märkamise ja hoolimise eest sugugi vaid juhtkonna õlul,“ sõnab Ashilevi. Ta toonitab, et kaasa saavad aidata nii tööandja kui ka kogu meeskond.
Kust algab ja kus lõpeb vaimse tervise esmaabi?
Vaimse tervise esmaabi raames pakutakse emotsionaalset tuge ning vajaduse ja võimaluse korral ka praktilist abi. „Esmaabi osutaja saab pakkuda infot, kust probleemide kohta rohkem teadmisi saada ning seda pakkuda või aidata koos leida. Vaimse tervise probleemidega inimesed taastuvad tavaliselt paremini sobiva professionaalse abi toel. Tuleks tutvustada saadaolevaid võimalusi, nagu nõustamine, tervishoiuteenused, psühhoteraapia jmt. Tuleks julgustada küsima vajalikke kohandusi töökeskkonnas, kasutama eneseabistrateegiaid ning otsima tuge pereliikmetelt, sõpradelt ja teistelt,“ räägib Ashilevi.
Vaimse tervise esmaabi andjal ei ole kohustust jääda tugiisikuks. „See, kas ja kui palju hiljem veel tuge pakkuda, sõltub abistaja enda ressurssidest, omavahelisest suhtest ja kontekstist. Kõige lihtsam on, kui sellest julgelt ja ausalt omavahel rääkida ja võimalustes kokku leppida,“ soovitab Ashilevi.
Kogemus: Piia Kadastik, DB Schenker Baltikumi personalijuht
Osalesin vaimse tervise esmaabi koolitusel eelkõige isiklikust huvist ja vajadusest. Seoses pikemaajalise intensiivse tööperioodiga langes minu unekvaliteet, tõmbusin eemale sotsiaalsest elust, vähenes tööviljakus ning kannatas ka toitumise kvaliteet. Saadud teadmisi olen saanud rakendada eelkõige enda peal. Oskan nüüd paremini märgata, millal on vaja aega maha võtta, ja olen teadlikum, kuidas seda teha.
Pööran veelgi suuremat tähelepanu aktiivsele kuulamisele ja märkamisele. Kuna olen teadlikum, siis saan paremini märgata ja toetada kolleege, kes on läbipõlemise teel. Olen julgustanud neid otsima abi ja pakkunud eneseabitehnikaid. Kindlasti olen nüüd ka parem ema oma lastele ja kaaslane oma abikaasale.
Kõige kasulikumaks on osutunud harjutused ja teadmised selle kohta, kuidas tunda ära depressiooni, kuidas ärevuse- või paanikahoo ajal inimest rahustada ning mida soovitada vaimse tervise vastupanuvõime tugevdamiseks. Kasulikud on ka tehnikad iseenda rahustamiseks ja tasakaalu leidmiseks.
Läksin koolitusele oma algatusel, tööandjast sõltumatult, aga nähes, kui tõhus see koolitus oli, otsustasime organiseerida koolituse kõigile meie ettevõtte võtmetöötajatele ja tiimijuhtidele. Sarnaselt tavapäraste esmaabiandjatega on meil tulevikus ettevõttes ka u 25 vaimse tervise esmaabiandjat. Töötajaid on meil u 165.
Kodukontorite ja hübriidmeeskondade ajastul on olulisi ohumärke raskem lugeda, kuid siiski võimalik. Võtmesõnaks on juhi ja töötaja, personalijuhi ja juhi omavaheline avatud, aus ja pingevaba suhtlus.
Tekst: Karoli Noor
