Ära kannata, räägi valust!

Enim diagnoositakse luu- ja lihaskonna vaevusi

„Mida koormavam on töö füüsiliselt, seda rohkem näeme terviseprobleeme,“ selgitas HeBA Kliiniku töötervishoiuarst Karin Sarapuu. Ainult töö iseloomust tulenevalt füüsilist või vaimset vaevust ennustada ei saa. Füüsiliselt liigselt koormav töö, näiteks tootmisvaldkonnas, võib Sarapuu sõnul põhjustada ka vaimse tervise probleeme ning vastupidi – igapäevane vaimselt väga intensiivne töö võib olla seljavalu, peavalu või muu valu üks põhjustajaid.

„Uuringute järgi kannatab 25–30% Euroopa rahvastikust mõne kroonilist valu tekitava vaevuse käes, mis mõjutab tema tööd,“ sõnas Sarapuu.

Tööinspektsiooni tööõnnetuste ja kutsehaiguste vanemtööinspektori Janika Rõõmuse sõnul diagnoositakse Eestis enim luu- ja lihaskonna vaevusi ning ülekoormushaigusi.

Luu- ja lihaskonna vaevuste ning ülekoormushaigustega seotud kutsehaigused on Rõõmuse sõnul eranditult tingitud raskest füüsilisest tööst, mis koormab käsi, selga ja jalgu, sama tüüpi liigutuste kordumisest, sundasenditest, suurte raskuste teisaldamisest, töötaja individuaalsetest iseärasustest ning kaasuvatest haigustest. Probleeme süvendab töötamine välitingimustes ning sage kokkupuude vibratsiooniga.

Vaimne valu nõuab samavõrra tähelepanu

Füüsiline valu on väsitav, mis omakorda mõjub halvasti ka vaimsele tervisele. Teistpidi – kui inimene tunneb end emotsionaalselt halvasti, annab see tasapisi märku füüsiliste vaevustega. Klassikaline näide on stressiga seotud seljavalude sagenemine. Töötervishoiuarst Karin Sarapuu sõnul on sellistel juhtudel oluline jõuda valu algpõhjuseni – olgu see tingitud tööülesannetest, töötajatevahelistest konfliktidest, kodustest muredest või mõnest vaimse tervise haigusest.

Tööstressi võivad põhjustada psühhosotsiaalsed ohutegurid, näiteks õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine, töötaja võimetele mittevastav töö ja monotoonne töö. „Stress või pingeolukord suurendab südamelöögi sagedust ja kiirendab hingamist, millega seostatakse erinevaid terviseprobleeme, sh südame-veresoonkonnahaiguseid, ärevushäireid, depressiooni ja ainevahetushäireid,“ sõnas Janika Rõõmus.

Valust rääkimist ei tohi häbeneda

„Töökaotuse hirmust tingituna ei julge töötajad sageli juhile oma terviseprobleemidest rääkida. Osades maapiirkondades pole sageli ka töökoha vahetuse võimalusi või puuduvad töötajal muu töö tegemiseks vajalikud oskused ja teadmised,“ sõnas Rõõmus.

Usaldav ja turvaline tööõhkkond on töötervishoiuarst Karin Sarapuu jaoks esimene tingimus, mis peab olema täidetud, et töötaja julgeks oma probleemidest rääkida. „Kui inimene näeb, et äsja juhiga vestelnud või töövõimetuslehelt tagasi tulnud kolleeg vallandatakse, siis see kindlasti ei soodusta oma probleemidest rääkimist. Sellisel juhul tunneb töötaja, et ainus lahendus on valu lihtsalt ära kannatada.“

Tervisega seotud teemad on delikaatsed ning juhile usaldatud konfidentsiaalne info ei tohi organisatsioonis levida. Samuti ei tohi töökeskkonnas sallida naeruvääristavat suhtumist terviseprobleemidesse. „Usaldusliku tööõhkkonna tagamine on järjepidev ja kontrollitud tegevus,“ sõnas Sarapuu.

Igapäevatööd saatva valu tagajärg võib olla tööviljakuse langus, konfliktide sagenemine ning une ja toitumisega seotud probleemid. Need kõik võivad kaasa tuua vaimse tervise häired või suisa depressiooni. Tööst põhjustatud haigestumine ja väsimus võib kaasa tuua raskeid tööõnnetusi. Raskematel juhtudel on tagajärjeks töövõimetus.

„Kui töötaja ei räägi oma terviseprobleemidest, töötab iga päev samadel tingimustel edasi, siis valu aina süveneb. Selliselt töötades võib välja kujuneda kutsehaigus. Halvimal juhul areneb kroonilisest haigusest puue ja töötaja võib kaotada suures osas töövõime,“ tõi Janika Rõõmus välja võimalikud tagajärjed.

Valu leevendamiseks tuleb kasutada õigeid meetmeid

Tööandja peab viivitamata reageerima, kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal terviseprobleem, millest ei oldud teadlik või millest töötaja ei julgenud juhile rääkida. Muu hulgas tuleb hinnata, kas tööülesannete kohandamine aitaks töötaja valu leevendada või hoopis süvendab seda.

„Pikaajaline valu võib muutuda krooniliseks. Isegi kui valutav koht on füüsiliselt terve, on inimese aju salvestanud, et teatud liigutus põhjustab valu. Sellistel juhtudel võib tööülesannete vale kohandamine probleemi hoopis süvendada. Tähtis on tööandja ja töötervishoiu arsti koostöö, et leida ühiselt sobiv lahendus,“ sõnas Sarapuu. Kõige olulisem on tema sõnul töötajat terviseprobleemide tõttu töölt mitte eemaldada. Nii kroonilise haiguse kui ka ajutise valu all kannatav töötaja peab tundma, et tööandja hoolib temast.

Võimalused valude vältimiseks ja leevendamiseks

Võimalusi töötaja füüsiliste või vaimsete valude leevendamiseks on erinevaid. Näiteks kavandada tööd nii, et saaks vältida korduvaid liigutusi või pikaajalist töötamist ebamugavas asendis ning teha rohkem lühikesi pause või jaotada töö ümber. Janika Rõõmus on oma tööpraktikas näinud erinevate meetmete rakendamist, neist üks efektiivsemaid on olnud tööülesannete roteerimine.

„Alles hiljuti käisin ühes mööblit tootvas ettevõttes. Teatavasti esineb tootmises palju seisvat tööd, korduvaid tööliigutusi, töötamist ebamugavas asendis ja raskuste teisaldamist, mis mõjutavad luu- ja lihaskonda. Ettevõttesse hiljuti tööle võetud töötaja märkas, et inimeste tervise hoidmiseks võiksid tööülesanded mõne aja tagant roteeruda. See on hea näide, kuidas uus töötaja julges probleemist rääkida ja tööandja oli valmis sisse seadma muudatusi, mis aitavad terviseprobleemide, sealhulgas valu tekkimist ennetada. Uuendustega kohanemine võttis meeskonnal aega, kuid lõpuks tundsid töötajad muudatuste positiivset mõju.“

Eritingimused nõuavad erikokkuleppeid

„Töötaja terviseprobleemide leevendamiseks sobivate kokkulepete sõlmimine on võimalik, kuid võib osutuda keeruliseks. Palju sõltub töökeskkonnast. Kui kõigil on ühine arusaam, et ettevõte toetab oma töötajaid, siis üldiselt aktsepteeritakse erikokkuleppeid. Samas tuleb arvestada, et kolleegidele ei langeks sel juhul topeltkoormust,“ sõnas Sarapuu. „Ma ei pea õigeks, et koosolekul räägitakse avalikult kolleegi probleemist ja palutakse teistel sellega arvestada. See tekitab ainult probleeme juurde. Kokkulepetest tuleb teisi kolleege teavitada võimalikult delikaatselt,“ lisas ta.

Enamik terviseprobleeme on ennetatavad

Igasuguse ennetustöö juures on tähtis teadlikkuse parandamine ning töötaja ja tööandja omavaheline koostöö. „Esmalt tuleb hinnata ohutegurite riski suurust ja sõltuvalt sellest võtta kasutusele ennetavaid meetmeid. Näiteks kohandada töökorraldust või kaasata töötajaid otsustamisprotsessidesse,“ sõnas Janika Rõõmus.

Stressi all kannatava töötaja toetamiseks peaks töötervishoiuarst Karin Sarapuu sõnul tööandja hindama, millised on stressiriskid eri positsioonidel. Näiteks raamatupidajale ei pruugi stressi põhjustada mitte töökoormus, vaid kasutusel olevad programmid.

„Töökeskkonna riskide adekvaatne hindamine aitab märgata stressiohtlikke olukordi. Oluline on koolitada töötajaid neid olukordi märkama, stressiga hakkama saama ja vajadusel reageerima. See on keeruline, kuid probleemide ignoreerimine viib olemasolevate töötajate lahkumiseni,“ sõnas Sarapuu.

Töötervishoiuseaduse kohaselt peab tööandja arvestama töötaja individuaalsete eripäradega ja jälgima, et töökorraldus ei põhjustaks valdaval osal inimestest ülekoormust. Tööaja sisse tuleb planeerida piisavalt pause ja töökoha ergonoomika peab vastama nõuetele. Nende tingimuste kontrollimine peab olema süsteemne ja järjepidev tegevus. Samuti soovitab Sarapuu tööandjal pakkuda töötajatele vajaduspõhist füsioterapeudi külastamise võimalust ning julgustada töötajaid oma probleemidest avatult töötervishoiuarsti vastuvõtul rääkima.

Sarapuu sõnul ei pruugi tööandja töötaja probleeme alati märgata, sest töötulemused on jätkuvalt head. „Kõige sagedasem märk probleemist on töötaja käitumise muutumine. Kui varem suhtlemisaldis ja naeratav kolleeg on ühtäkki eemalehoidev või eksib rohkem, võib see viidata sügavamale probleemile. Samuti võib probleemile viidata töötaja passiivsus ja sagedamini töölt puudumine haiguse tõttu. Samas võib vaimsele valule viidata ka hoopis vastupidine käitumine – liigsed ületunnid ja põgenemine töösse,“ tõi töötervishoiuarst Karin Sarapuu välja märke, mida tuleks juhil tähele panna.

Töötajal on suur vastutus

Töötaja tervis sõltub suuresti ka tema enda käitumisest. „Ega asjata pole töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt töötajale pandud kohustust teavitada tööandjat tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kaitsta iseenda tervist ja ohutust. Töötervishoius ja -ohutuses on oluline roll ennetustööl. Praktikas näen kahjuks seda, et tegutsema hakatakse alles tagajärgede ilmnemisel. Kui töötaja on kannatanud pikaajalise valu käes või on suisa diagnoositud kutsehaigus, siis on tegutsemisega hiljaks jäädud,“ rõhutas Janika Rõõmus ennetustöö tähtsust.

Karin Sarapuu sõnul ei ole aktsepteeritav, kui töötaja ei tee päeva jooksul ühtegi pausi või istub õhtul väsimuse põhjendusega kodus teleka ette ja kurdab hiljem seljavalude üle. „Sel juhul peaks ta eelkõige iseendale otsa vaatama ja mõtlema, mida ta on valesti teinud. Töötajal endal tuleb mõelda pikemas perspektiivis, et ta ka viie ja kümne aasta pärast oleks terve ja õnnelik,“ lisas Sarapuu.

Ohutut sõitu saavad pakkuda ainult terved bussijuhid

Lux Expressi töösuhete spetsialist Natalja Afanasjeva

Lux Expressi eesmärk on pakkuda klientidele mugavat ja ohutut reisikogemust, mida saavad tagada ainult terved bussijuhid. Hoolitseme meeskonna tervise eest. Füüsilist valu on tihtipeale lihtsam märgata ja kui kollektiivi sisekliima on terve, siis töötajad ka jagavad oma muresid. Meie bussijuhid käivad regulaarselt tervisekontrollis ning meie töötervishoiuteenuse pakkuja on hästi kursis bussijuhi töö ohuteguritega. Julgustame töötajaid ka oma perearstiga aktiivselt suhtlema. Juhul kui bussijuht tunneb ennast halvasti, julgustame teda sellest rääkima. Meie logistikud leiavad asenduse ja bussijuht saab tervisele tähelepanu pöörata.  

Vaimse valuga on lood keerulisemad. Seda on raske märgata, aga kui töötajat ümbritsevad toetavad kolleegid, siis ei jää keegi oma murega üksi. Meil on olnud juhtum, kus töötaja jõudis meie juures töötada mõne kuu, kui teda tabas tõsine haigus. Töötaja oli töölt eemal umbes kolm aastat, kuid kogu selle aja hoidsime kontakti ja ootasime tööle tagasi. Peame oluliseks pakkuda vaimset tuge, turvatunnet ja teadmist, et ootame inimest tööle tagasi. Töökoormust ja graafikut planeerides arvestame juhtide tervise ja arstide soovitustega.

On ka olnud juhtumeid, kus töötaja eraelus toimunu ei võimalda tal sama efektiivselt tööd teha. Sel juhul on oluline töötaja ja tööandja hea kontakt ning omavaheline usaldus. Kui tööandjad on avatud juhtimisstiiliga, siis ei karda töötaja oma murega tema poole pöörduda.

Bussijuhi töö on suure riskiga. Põhiline ohutegur on liiklus. Lisanduvad reisijate teenindamisega kaasnev oht nakatuda viirusnakkushaigusesse, sundasend, silmade pinge, korduvliigutused, raskuste käsitsi teisaldamine ning libisemine või komistamine. Unustada ei saa ka tööga kaasnevat vaimset pinget.

Terviseriskide ennetamiseks kasutame mitmesuguseid meetmeid. Bussides on mugav reguleeritav juhiiste. Vähendamaks sundasendist tulenevaid valusid, soovitame bussijuhtidel enne ja peale sõite teha puhkepause ja harjutusi ülakehale. Pikemate pauside korral on võimalik kasutada puhketubades massaažitoole.

Katame töötajate gripivastase vaktsineerimise kulud, võimaldame prillikompensatsiooni ja uuest aastast ka spordikompensatsiooni, taastusravi või psühholoogilist nõustamist. Vaimse pinge vähendamiseks korraldame ühisüritusi, kus tunnustame tublisid bussijuhte.