Ulla Saar: Eesti naine ei sünni õpetajaks ega mees keevitajaks
Tööturu arenguks on vaja, et rohkem naisi õpiks loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna erialadel ning jõuaks õpingutest ka vastavate ametiteni ja rohkem mehi läheks hariduse-, tervise- ja heaoluvaldkonna töökohtadele, kirjutab Ulla Saar.
Kas Eesti naine sünnib lasteaia õpetajaks ja Eesti mees keevitajaks? Ei. See, et meesehitaja käitab ehitusplatsil segumasinat ja naishooldaja keerab haiglas lamatiste vältimiseks patsiente voodis ringi, ei ole looduslik paratamatus. Inimene ei ole sipelgas koloonias, kus on sündides ettemääratud, kas vastsest saab kuninganna, tööline või isane.
Palgalõhe debatis on välja toodud, et naised ei taha või ei jaksa paljusid töid teha ja palgalõhe vähendamiseks aitab ainult nende töökohtade, kus naised on enamik tööjõust, subsideerimine.
Ei vasta tõele, et naistel puuduvad nende soost tulenevalt oskused või tahtmine teha neid töid, kus on palgad kõrgemad ja palgalõhe vähendamiseks on ka teisi meetmeid kui töökohtade riiklik toetamine. Tugev sooline segregatsioon tööturul, kus osades töökohtades on üle esindatud naised ja vastupidi, on suuresti meie kasvatuse vili, mitte bioloogiline paratamatus. Kuidas annaks olukorra muutmine inimestele võimaluse olla õnnelikum ja suurendada majanduskasvu?
Eesti tööturg on tugevalt segregeeritud ja see on probleem
Statistika näitab, et Eestis on tugev horisontaalne sooline segregatsioon, kus teatud tegevusvaldkondades või kutsealadel on rohkem naisi ja teistes domineerivad mehed. Näiteks ehituses on valdavalt mehed (93 protsenti) ja tervishoius ning hoolekandes naised (91 protsenti).
Tööturu segregatsioon panustab meie soolisesse palgalõhesse, kuivõrd nn naiste ametid on tihti madalamalt tasustatud kui need ametid, kus meestöötajad on ülekaalus. Samuti suurendab segregatsioon erinevusi töökoha kvaliteedis, mis koosneb neljast näitajast: töökoha kindlus (tähtajaline vs tähtajatu töösuhe), töötaja tervis, töö- ja eraelu ühitamine ja oskuste arendamine.
Ametikohtade sooline jaotus takistab tõhusat tööjõu ümberjaotust ja võib suurendada vaeghõive1 tõenäosust2. Analüüsid näitavad3, et Euroopa Liidus keskmiselt on oskuste ja tööjõu puudus suurem nendes sektorites, kus on sooline tasakaal paigast ära. Tööturu segregatsiooni vähendamine aitaks neid muresid leevendada, arvestades, et just tööjõu puudus on üks tegur, mis takistab meie majandusel kiiremini arenemast.
Eestis on ka probleemiks vertikaalne sooline segregatsioon, mis tähendab, et kuigi naisi võib teatud valdkonnas olla rohkem, siis nende positsioonid on tihti madalamatel ametiastmetel (õpetajatest 80 protsenti on naised4, aga suurem osa koolidirektoritest on mehed).
OECD hinnangul võib põhjus olla selles, et üldiselt ei usuta, et rohkemate naisjuhtide olemasolu tuleks organisatsioonidele kasuks. Rohkem kui OECD riikides keskmiselt usuvad Eesti elanikud, et naised langetavad oma otsuseid emotsioonide põhjal tõenäolisemalt kui mehed. Rõhk on siin just uskumusel, kuivõrd sellel ei ole teaduslikku alust ja meeste emotsioone ei heideta neile lihtsalt ette nii nagu seda tehakse naistele5.
Uuringud6 on näidanud, et inimestele, kes on harjunud nägema mehi juhirollis ja naisi alluva rollis, on meesjuht vastuvõetavam, kuna harjumus paneb inimesed uskuma ilma igasuguse tõestuseta, et meestel on paremad teadmised või omadused juhina kui naistel. Kui aga lähtuda analüüsidest ja statistikast, siis näiteks Fortune 500 ehk suurimate USA tööstusettevõtete uuring näitas, et 2021. aastal olid naiste juhitud firmad 87 protsendil juhtudest keskmisest kasumlikumad. Meeste juhitud ettevõtetes oli see protsent 78. Arvud kõnelevad enda eest.
USA juhtimiseksperdid Jack Zenger ja Joseph Folkman kasutavad juhi tõhususe hindamiseks 360 kraadi analüüse7. Aastate jooksul on analüüsid näidanud, et kolleegid hindavad naisi kompetentsemaks kui mehi ja seda peaaegu igas juhtimise mõõtmes.
Viimased andmed näitavad, et juhtimisefektiivsuse vahe peaaegu kahekordistus pandeemia ajal. See ei tähenda, et mehed tuleks naistega asendada, aga tõestab, et sugu ei takista naisel olemast hea juht ning rohkemate naiste juhiks edutamine on ettevõtetele kasulik.
Segregatsiooni vähendamine aitab kaasa majandusarengule
Neid, kes väidavad, et naised ei taha teha füüsiliselt rasket tööd, kutsun üles proovima hooldaja või õe ametit, kus tuleb voodihaigeid patsiente keerata ja liigutada. Samuti küsin, miks peaks füüsiline element olema erilisem kui vaimne või psühholoogiline?
Eesti Haridustöötajate Liidu uuringu kohaselt on lausa 92 protsenti õpetajatest kogenud läbipõlemist ning 58 protsenti kaalunud töölt lahkumist. Ei ole need "naiste" ametid sugugi kergemad kui "meeste ametid". Igas ametis on omad rõõmud ja omad mured, mis tulenevad nii töökeskkonna spetsiifikast kui ka inimesest endast. Oluline ei ole võistelda, kelle töö on raskem, vaid tähtis on, et inimesele antaks võimalus olla oma valikutes vaba.
Kuivõrd tööl veedame väga suure osa oma ajast ning sellel on mõju meie heaolule, siis väärib iga inimene vabadust ise otsustada, mis tööd ta elus teha tahab. Selleks on vaja, et inimest ei piiraks tema enda ja teiste teadlikud ja alateadlikud stereotüübid ja sooline suunamine.
Lisaks inimese vaatele on ettevõtjad ja majandusteadlased välja toonud, et kui me tahame ühiskonnana teha majandusarengus olulist hüpet, tuleb meil tegeleda tööjõupuudusega ja oluliselt tõsta tööjõu tootlikkust ja mitmekesisust.
OECD analüüsis on toodud, et kui Eesti kõrvaldaks 2050. aastaks täielikult soolise tööhõivelõhe on aastaks 2050 oodata 0,7 protsendipunkti suurust täiendavat kasvu aastas või 2,3 protsendi suurust täiendavat tõuget SKP-le elaniku kohta. Tööjõu ja tööajaga seotud erinevuse kaotamine korraga suurendab SKP-d 2050. aastaks 4,3 protsenti ja poiste ja tüdrukute võrdsem jagunemine haridusvaldkonnas võib tuua kaasa täiendava kasvu ligikaudu 0,30 protsendipunkti võrra aastas. Soolise segregatsiooniga tegelemisel on selge positiivne mõju meie majanduskasvule.
Tüdrukute ja poiste oskusi suunatakse kasvatuse kaudu
Teadlased ei ole leidnud tõestust, et meeste ja naiste aju oleks funktsionaalselt erinevalt ühendatud8 või et oleks usaldusväärseid selgepiirilisi soolisi erinevusi aju ülesehituses. Ehk ei ole olemas looduslikku bioloogiast tulenevat põhjust, miks tööturu segregatsioon peaks eksisteerima.
Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse monitooring näitas, et poiste puhul peavad Eesti inimesed vajalikuks arendada järgmisi oskusi ja omadusi: tehnikaga ümberkäimine, ettevõtlikkus, autojuhtimine ja riskivalmidus. Tüdrukute puhul peetakse vajalikuks arendada söögitegemise, oma välimuse eest hoolitsemise ja kodu koristamise oskusi.
"Need oskused, mida arvatakse justkui ühel sool olevat loomupäraselt rohkem, ei ole looduse poolt kaasa antud."
Umbes 70 protsenti Eesti elanikest usub, et naise kõige tähtsam roll on seotud hooldus- ja majapidamistöödega, mida on oluliselt rohkem kui OECD riikides keskmiselt. Need oskused, mida arvatakse justkui ühel sool olevat loomupäraselt rohkem, ei ole looduse poolt kaasa antud, sest lapsevanemate, õpetajate ja ühiskonna liikmetena suuname me ise lapsi omandama neid oskusi, mida me arvame, et ühel tüdrukul või poisil vaja on.
Näiteks on mänguasju analüüsinud teadlased9 leidnud, et tüdrukute mänguasjad kutsuvad üles lapsi mängima rollimänge nagu küpsetamine ja kodu koristamine ja poistele suunatud mänguasjad õpetavad rohkem ruumilist mõtlemist, teadust ja kuidas ehitada struktuure.
Samuti on leitud10, et kui tüdrukud mängivad peaasjalikult tüdrukutele suunatud mänguasjadega, siis on sellel negatiivne mõju nende huvile teaduse, tehnoloogia, matemaatika ja inseneeria vastu. Pole siis imestada, et mehed ei lähe hooldajaks õppima või naised inseneriks.
Selline stereotüüpne lähenemine kasvatusele viib ka selleni, et kuigi tüdrukute õpitulemused on poistest paremad nii mõneski haridusvaldkonnas, siis õpivad nad matemaatikat või info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat väiksema tõenäosusega kui poisid, sest matemaatika justkui ei ole tüdrukute jaoks.
Siin on suur roll õpetajatel, kellest osal on kohati soostereotüüpseid vaated naistele-meestele sobilike ametite osas ja õpilased kannavad neid stereotüüpe endale üle. Hinded, aga olulisel määral ka täiskasvanust autoriteedi ehk õpetaja ning vanemate toetus ühes või teises valdkonnas, suunavad tüdrukuid ja poisse õppima eriala või ametit, milles neid on julgustatud ja sellel julgustamisel ei pruugi olla mitte mingisugust seost lapse endi oskuste, võimete või isikuomadustega, vaid ühiskonnas juurdunud soorollidega.
Muutus saabub, kui vabaneme stereotüüpidest
Tööturu arenguks on vaja, et rohkem naisi õpiks loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) valdkonna erialadel ning jõuaks õpingutest ka vastavate ametiteni ja rohkem mehi läheks hariduse-, tervise- ja heaoluvaldkonna töökohtadele.
2019. aastal oli vaid 17 protsenti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) eriala lõpetanutest naised. Seevastu meeste osakaal haridusvaldkonnaga seotud eriala lõpetanute seas oli vaid kaheksa protsenti. Samuti täidavad mehed tervise ja heaoluvaldkonnas vaid 14 protsenti töökohtadest.
Selleks, et ühiskonnas toimuks muutus, peame lastevanemate, õpetajate, karjäärinõustajate ja eeskujudena esiteks teadvustama, et me kipume lapsi erinevalt kohtlema ja kasvatama. Seejärel saame teadlikult hakata pakkuma lastele võimalusi erinevate annete avastamiseks ja huvidega tegelemiseks, et kujuneks välja nende olemusest ja eeldustest lähtuv erialavalik, mis ei pea tingimata olema seotud sooga või sellega, kas ühiskonnas üldiselt töötavad sellel erialal mehed või naised.
Üks hea näide, mille sarnaseid võiks Eestis rohkem olla, on HK Unicorn Squad liikumine, mille eesmärk on kasvatada tüdrukute seas praktiliste ja põnevate ülesannete abil huvi tehnika, robootika ja loodusteaduste vastu.
OSKA, millel on juhtiv roll tööturu vajaduste analüüsimisel, on kaardistanud üldoskused, mida igal inimestel Eesti töömaailmas lähiajal vaja läheb, et olla valmis tulevikutööks. Üldoskused ei sõltu ametist ega tegevusvaldkonnast, vaid neid on vaja mis tahes tööd tehes ja on valdkonniti ülekantavad. Võimekus, mida vajavad nii poisid kui ka tüdrukud, on enesejuhtimine, mis hõlmab suutlikkust kohaneda muutustega, algatada tegevusi ja saavutada eesmärke.
Üheski ametis ei saa n-ö aju välja lülitada, inimene peab olema võimeline mõtlema, analüüsima ja üldistama, et näha suurt pilti ning osata õppida pidevalt juurde, et probleeme lahendada ning luua innovatsiooni. Samuti peab tööl edukalt hakkama saamiseks lävima teiste inimestega, mistõttu tuleb osata teha meeskonnatööd ning suhelda teistega, eelistatult mitmes keeles.
Arvestagem nende tulevikutrendidega nii karjäärinõustamises kui ka õpetamises ning väldime soostereotüüpe. Seeläbi anname kõigile inimestele olenemata soost võimaluse tööturul edukas olla just selles ametis ja valdkonnas, milles ta päriselt soovib ja on võimeline end teostama.
1 See on olukord, kus töötajad peavad töötuse vältimiseks vähendama oma tootlikkust, töötama madalama kvalifikatsiooniga töökohtadel ning töötama vähem tunde (ILO).
2 Acosta-Ballesteros, J., Osorno-del Rosal, M.d. & Rodríguez-Rodríguez, O.M. Measuring the effect of gender segregation on the gender gap in time-related underemployment. J Labour Market Res 55, 22 (2021). https://doi.org/10.1186/s12651-021-00305-0
3 European Commission, Directorate-General for Employment, Social Affairs and Inclusion, Verashchagina, A., Bettio, F., Gender segregation in the labour market : root causes, implications and policy responses in the EU, Publications Office, 2009, https://data.europa.eu/doi/10.2767/1063, lk 57.
4 Võrdlusena, nt 2019.a andmetel töötas Soomes haridusvaldkonnas 68% naisi ja sama palju heaoluvaldkonnas.
5 Stacey Vanek Smith Machiavelli naistele, Gallery Books, 2022, lk 20.
6 Eagly, A. H., & Karau, S. J. (2002). Role congruity theory of prejudice toward female leaders. Psychological Review, 109, 573–598. Powell, G. N. (1999). Examining the intersection of gender and work. In G. N. Powell (Ed.), Handbook of gender and work. London: Sage.
7 Meetod tagasiside kogumiseks töötaja kompetentsusele, kus tagasisidet annavad lisaks töötajale endale ja tema juhile ka kolleegid, tiimiliikmed, kliendid ja koostööpartnerid.
8 Joel, D., Berman, Z., Tavor, I., Wexler, N., Gaber, O., Stein, Y., Shefi, N., Pool, J., Urchs, S., Margulies, D.S. and Liem, F., 2015. Sex beyond the genitalia: The human brain mosaic. Proceedings of the National Academy of Sciences, 112(50), pp.15468-15473.
10 https://time.com/3281/goldie-blox-pink-aisle-debate/
Terviktekst refereeritud ERR-st
