Alates 1. detsembrist saab ettevõtte esindaja TEIS-is:
- esitada teateid ettevõttes toimunud tööõnnetuste kohta;
- koostada ja esitada tööandja poolt läbi viidud tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimistulemuse dokumente;
- säilitada ettevõtte tööõnnetuse ja kutsehaigestumise raporteid;
- osaleda iseteeninduse kaudu Tööinspektsiooni läbiviidavas uurimises ning üles laadida uurimise käigus nõutud dokumente;
- suhelda tööinspektoriga vestlusakna abil kiirelt ja mugavalt.
Kannatanul on võimalus TEIS-is tutvuda endaga toimunud tööõnnetuse materjaliga ning suhelda vestlusakna kaudu tööinspektoriga, et saada või anda informatsiooni tööõnnetuse asjaoludest.
Muudatused tööõnnetuste ja kutsehaigestumise registreerimisel
Novembri keskel jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse tööõnnetuste ja kutsehaigestumisega seotud muudatused, muuhulgas kadus ära tööõnnetuste klassifitseerimine kergeteks ja rasketeks. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lg 1 kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus nimetatud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Surmaga lõppenud tööõnnetusest ja tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus, teavitab arst Tööinspektsiooni viivitamatult. Peale arsti teatise saamist teavitab Tööinspektsioon omakorda Tööandjat. Eluohtliku seisundi tekkimisel, üldjuhul siis, kui kutsutakse kiirabi, või või surmaga lõppenud tööõnnetusest peab Tööandja viivitamata Tööinspektsiooni teavitama, registreerides iseteeninduskeskkonnas „Õnnetused ja haigestumised“ moodulis uue tööõnnetuse juhtumi.
Tööandjal on kohustus uurida kõiki tema ettevõttes toimunud tööõnnetusi, olenemata sellest, kas need on põhjustanud töötajale tervisekahjustuse või mitte. Kõikide tööõnnetuste asjaolud ja põhjused tuleb välja selgitada ning võtta kasutusele abinõud, et samasuguseid juhtumeid edaspidi vältida. Uurimises peab osalema ka töökeskkonnavolinik, tema puudumisel muu töötajate esindaja. Tööandja peab korraldama tööõnnetuse uurimise kümne tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist.
Kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus või surm, koostab tööandja tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta raporti. Raporti saab koostada TEIS, kus seda infot näeb ka kannatanu. Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab tööandja TEISis akti, milles kirjeldab õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse.
Samuti saab tööandja TEISi kaudu edastada kutsehaigestumise uurimise tulemusel koostatud raportit. Kutsehaigestumise raporti esitamiseks tuleb täita vastav vorm ja laadida see üles iseteeninduse kaudu.
