“Kokkulepe on väga tervitatav, sest pingutusi selle kokkuleppe saavutamiseks tehti väga pikalt. Kolmepoolseid läbirääkimisi on vaja tööandjate ja töötajate huvide tasakaaluks paindlikkuse ja turvatunde vahel. Loodan väga, et ka edaspidi saame ühiselt arutades omavahel kokkuleppele”, ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.
Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas tõdes, et kuivõrd tööturg on pidevas muutumises, on suurem paindlikkus nii töötajate kui tööandjate huvides. „Paindlikumad tingimused võimaldavad tõsta nii tööhõivet, suurendada maksutulu kui parandada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet,“ tõdes ta. „Eriti hea meel on lahenduse leidmine valveaja regulatsioonis, sest seda on tööandjad otsinud mitu aastat.“
Ametiühingute Keskliidu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul astuti selle kokkuleppega samm kaasaegsema tööaja regulatsiooni poole. „Valdkondi, kus on mõistlik kokku leppida seadusest pisut teisiti, on teisigi, ning nende arutamine kolmepoolselt koos töötajate, tööandjate ja valitsusega annab selleks võimaluse. Probleem tuleb lahendada just seal, kus see eksisteerib ning enamasti pole võimalik eriregulatsiooni rakendada kõigile korraga, “ lisas Toomel.
„Senine valveaja regulatsioon on ehitatud spetsialisti füüsiliselt ametikohal viibimise ümber, kuid IT-töötajad tegutsevad enamasti üle võrgu ja on töömõtetes ka vabal ajal. Allkirjastatud lepe annab neile kindluse, et nad saavad kuus veeta perega vähemalt kaks nädalavahetust. Iseseisvale töötajale on aga omane keskmisest kõrgem enesejuhtimisoskus, mistõttu on loomulik, et tal on ka võimalus oma tööaega ja tegevusi ise planeerida,“ lisas Toomel.
Täna sõlmitud tööandjate ja ametiühingute kokkulepe näeb ette, et tööaja reeglid muutuvad paindlikumaks kahel teemal. Erisused tulevad valveaja reeglites ning seadusesse lisandub iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste.
Valveaeg hakkab tulevikus kokkuleppe kohaselt olema paindlikum nendele töötajatele, kes põhiliseks tööülesandeks on info-ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused. Valveaega saab teha kuni 130 tundi kuus ning töötaja peab saama kuus vähemalt kaks nädalavahetust puhkamiseks.
Lisaks leppisid partnerid kokku, et töölepingu seadusesse tuleb uus mõiste. Edaspidi saab töötaja, kes töötab oma töö iseloomust lähtuvalt iseseisvana, ise otsustada, kuidas ta oma tööaega korraldab. Sellist reeglit saab rakendada nende töötajate suhtes, kes teenivad vähemalt eesti keskmist töötasu. Kokkuleppe alusel hakkab Sotsiaalministeerium koostama eelnõu ja seletuskirja, eesmärgiga arutada vastavaid teemasid valitsuses juba sel aastal.
Tänasel kohtumisel oli arutelu all veel ka vaba päeva andmine, kui riigipüha langeb nädalavahetusele. Samuti arutleti paindlike tööajareeglite üle noortele. Mõlema teema osas diskussioon jätkub. Järgmine kolmepoolne kohtumine toimub novembri lõpul.
Irina Kuzina
Sotsiaalministeerium
[email protected]
