Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele seaduseelnõu, millega parandatakse töötervishoiuteenuse kvaliteeti ning muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid selgemaks, et tagada ohutu töökeskkond ka kaugtööl. Tööandja jaoks lihtsustub ka tööõnnetustega seotud uurimine.
„Paljud vastutustundlikud tööandjad on saatnud oma töötajad võimalusel kaugtööle, et vältida tarbetuid kontakte ja sellega piirata koroonaviiruse levikut. Töötajad võivad aga vajada tööandjalt juhendamist ja nõu koduse töökoha sisseseadmiseks nii, et see säästaks nende tervist,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samuti pean vajalikuks, et käsitleksime töötervishoiuteenust laiemalt kui ainult töötaja tervisega vahetult seotud näitajad. Oluline on, et tööandjad pööraksid tähelepanu ka töökeskkonnale, mis töötajate tervist mõjutab, nagu selgus ka eelmisel aastal valminud töötervishoiuteenuse uuringust.“
Eelnõu kohaselt tuleb tööandjal edaspidi korraldada töötervishoiuteenuse osutamine nii, et sellega koos analüüsitakse ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. See tähendab lisaks töötajate tervisekontrolli korraldamisele ka töötervishoiuarsti poolset ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimist ja ettepanekute tegemist töötingimuste parandamiseks, samuti nõustamist, et toetada tööandjat töökeskkonna parandamisel ja anda töötajatele soovitusi terviseedenduse vallas. Sellega muudetakse töötervishoiuteenus terviklikumaks ning parandatakse tööandja ja töötervishoiuarsti koostööd, et ennetada töötajate terviseprobleeme ja aidata kaasa ohutu töökeskkonna loomisele.
Samuti täpsustatakse eelnõuga tööandja ning töötaja õigusi ja kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel kaugtööl. Muudatused arvestavad tööandja piiratud võimalusi tagada kaugtöö korral ohutu töökeskkond, kuivõrd töötaja teeb tööd väljaspool tööandja ruume, nt kodus, kohvikus või raamatukogus. Ka kaugtöö puhul peab tööandja hindama töökeskkonna riske, mida ta saab teha töötajaga vesteldes, kasutades riskide hindamise küsimustikke või hinnates riske foto- või videomaterjali põhjal.
Lisaks töökeskkonna riskide hindamisele peab tööandja ka töötajat juhendama, kuidas töötaja saab ise töökeskkonna riske maandada ja omale ohutu töökeskkonna kujundada, korraldama talle tervisekontrolli ning tagama tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise.
Töötajale lisandub kohustus ise tagada oma töökeskkonna ohutus, lähtudes tööandja antud juhistest. Need erisused kohalduvad vaid selliste tööde puhul, kus töötajal on võimalik tagada ise ohutu töökeskkond ja maandada tööga kaasnevaid riske (nt töö arvutiga). Täpsemalt saab lugeda ohutu töökeskkonna tagamisest ka 2019. aastal välja antud juhisest.
Lisaks soovitakse eelnõuga vähendada tööandjate halduskoormust tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel. Selleks luuakse tööandjale võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid töökeskkonna andmekogus. Muudatustega väheneb paberdokumentide koostamise ja edastamisega kaasnev halduskoormus.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis ning anda tagasisidet kuni 1. detsembrini 2021.
Lisainfo:
Lugupidamisega
Riina Soobik
Meediasuhete nõunik
Sotsiaalministeerium
+372 626 9149 / + 372 5340 0736
[email protected] / [email protected]
www.facebook.com/sotsiaalministeerium
