Menüü

Avaleht / Uudised

Pidev peavalu: kust leida sobilikke töötajaid?

03.03.2021


Kui osad töötajad firmas vahetuvad filmikaadri kiirusega ja põhitegevuse asemel tuleb keskenduda pidevalt uute otsingule, siis kas põhjused on ettevõttes, tegevusalas või hoopis inimestes, kes ei suudagi järjepidevale tööle keskenduda?

Lootusrikkalt on uus töötaja ametisse võetud, vajadusel ka koolitatud, ent juba loetud päevade pärast haihtub temast tööind nagu vurts limonaadipudelist. Heal juhul saadab ta, kui enam tööle ei ilmu, meili või sõnumi, et ei tulegi, ja kaob lindpriina nelja tuule suunas. Midagi selgitamata või põhjendamata... Tuttav olukord ettevõtjatele ja juhtidele, kes ei tegutse kõige glamuursemas valdkonnas või kelle pakutavad ametid pole seotud ainult pehmel istmepolstril tööga.

Seesugune olukord, kus 150st töötajast teatud osa jookseb firmast tõmbetuulena läbi, tekitab muret kinnisvara korrashoiu ja koristusteenuseid pakkuvas ettevõttes Eesti Haldus OÜ. Peamiselt keskendub firma kontori- ja välikoristusele, samuti kortermajade trepikodade koristusele, kõrghoonete aknapesule jms.

„Viimasel ajal on meil töötajaid väga raske leida, eriti tavakontorite ja välialade puhastajaid. Palgad on küll jõudsalt kasvanud, ulatudes keskmisele tasemele, aga tööjõudu napib,“ räägib ettevõtte juhatuse liige Lauri Kogermann, mistõttu on kaasatud osaliselt välistööjõudu. „Oleme võtnud suuna minna efektiivsemaks, teha tööd rohkem masinatega, mis võimaldaksid vähema tööjõukuluga kõike vajalikku teha. Paljud tööle tulijad meile ei sobi, sest neil on endal erinevad probleemid.“ Vastukaaluks rõhutab Lauri Kogermann, et neil on ka väga palju väga tublisid töötajaid, keda kogu aeg premeeritakse. Mõeldakse välja erinevaid motivatsioonisüsteeme, et tööhimu püsiks.

„Siiski juhtub nende sekka kroonilisi töötukassa külalisi, kes rändavad ühest ettevõttest teise ega suuda tööl käimist säilitada,“ nendib Kogermann, täheldades, et kui eelmise majanduslanguse aegu tööjõuvalik suurenes, siis praegu seda veel märgata ei ole. „Kui hooajatööd lõpevad ja töötukassast saadavad rahad otsa saavad, siis ehk midagi muutub? Me ise püüame jõuda ka noorema tööjõuni, sest pakume märkimisväärselt suuremat palka kui kiirtoidukohas või mõnes poes. Noori hoiab meie valdkonnast eemal pigem prestiiž ― nad ei taha puhastusteenindajana töötada. Äkki keegi tuttav näeb jne. Sellel tööl on veel halb maik juures.“

Põhilise painena kimbutab ettevõtte juhte kaader, kes püsivad ametis mõne päeva ja seejärel kaovad. Seesuguste töötajatega pole midagi peale hakata. „Meie eeldame, et inimene on kohusetundlik ja korrektne. Kui talle on antud tööauto ja graafik, mille alusel ta peab tööd tegema, siis sellest tuleb kinni pidada, aga kohusetunnet inimestel napib.“

Varasemat samal alal töökogemust ei eeldata, sest kohapeal koolitatakse ja õpetatakse, kuidas ja mida teha. Töö otseselt konti ei murra. Välikoristuses on mõningane füüsiline vorm oluline, mis võib pensioniealistel kohati üle jõu käia, sest kojamees peab riisuma lehti, lükkama lund, tühjendama prügikastid, hoidma ukseesised puhtana...

„Neil inimestel tuleb hommikul vara tööga pihta hakata. Suvel kella kuue-seitsme paiku, lumisel talvel nelja-viie ajal, et kontoritesse jõudvad inimesed saaksid kuiva jalaga tuppa,“ kirjeldab Kogermann, nimetades, et kui ettenähtud objektid tehtud, võib koju minna. Kiiremad jõuavad sinna varem, aeglasemad mõistagi hiljem.

Tublide töötajate sekka juhtunud seiklejad, kelle tööpanusega ei saa arvestada, häirivad töökorraldust ja -rütmi. „Eks endal tuleb ettenägelik olla ja hoida pidevalt varuressurssi. Teised brigaadid asendavad neid, kes ära kaovad,“ sõnab Kogermann, kaasates välistöölisi, kes töötavad oluliselt paremini, sest „nad tulevad siia ju tööd tegema. Nemad on meid ka päästnud.“ Tema arvates on puhastusteenuste sektor hädas ka seetõttu, et kliendid soovivad küll operatsioonisaali puhtust, aga maksta selle eest ei taha.

Veidi nõutust tekitab Kogermannis asjaolu, et nendeni jõuavad ühe ja sama käitumismustriga töötajad. „Võtad viis inimest tööle, kellest kaks on homme purjus. Seesama kordub kogu aeg. Püüame ise välja mõelda, kuidas sellest ringist välja murda ja jõuda nendeni, kes tõesti tahaksid seda tööd teha, sest töötasu on ju palju normaalsem kui näiteks kaubanduses. Tublimatele töötajatele maksame me kinni trennikaardid, teeme ettevõtte poolt väiksemaid või suuremaid kingitusi, näiteks spaapakette,“ loetleb Kogermann, mida nad oma parimatele töötajatele võimaldavad.

Lootust enam ei ole

„Töötajad jooksevad edasi-tagasi. Miks, ei saa ma aru. Praegu on neid 35, varem oli 45, mõned on lahkunud,“ ütleb üsna murtud häälel Tartumaal asuva ja 1996. aastast tegutseva Eesti suurima suitsukala ettevõtte Kõrveküla Kalatööstuse ASi direktor Ervin Veiman. „Inimesed kas ei taha enam tööd teha või milles on põhjus? Nad küll tulevad ja proovivad, aga siis tööle ei ilmu. Kaovad ära, me peame neid muudkui välja õpetama. Proovin veel natuke, aga siis otsustan, kas panna ettevõte kinni, kui keegi tööd teha enam ei taha.“

Ervin Veiman toob näite, kuis nad olid ühte inimest oodanud ametisse kaks kuud, kes töötas kaks päeva ja teatas, et tal selg valutab ning rohkem ei jätka. „See tähendab, et tuleb järgmist töötajat välja õpetama hakata. Mõni on liiga aeglane, ei jõua teistele järele. Väga kiire leiab aga teise töö. Samas saavad töötajad ise oma tööd reguleerida. Teha pause ajal, millal neile sobib. Vahel minnakse töölt ära juba kell kaks või kolm päeval, aga täispäev läheb kirja. Lõunavaheaeg on töötunnina kirjas. Mida me veel saame teha? Ma ei kujuta ette,“ ahastab Veiman, sedastades, et lõpmatuseni pole võimalik nii töötada. „Lootust enam ei ole. Kui seda tööd kellelegi vaja pole, siis tuleb ettevõte sulgeda. Töölisi ei ole, ise ei jõua kõike ära teha ja kas ongi mõtet? Ise teen ka laadimis- ja muid töid, mida vaja.“

Ervin Veiman leiab, et kui kaasata nõustajaks ekspert, siis peaks ta end panema töölise rolli, et vaadata ettevõtet seestpoolt. „Niisama valges kitlis ringikõndijast pole abi. Ta peaks proovima töötada ja seejärel ütlema, mis on tema arvates valesti.“

Paljud kalatööstuses katsetajad on olnud töötukassas arvel. Veimani meelest tulevad nad küll korraks tööle, kuid üsna pea teatavad, et see või teine ei sobi. Nädala alguses tööle ei jõuta. Teatatakse, et jäädi bussist maha või tuuakse mõni muu põhjus. „Tegelikult võib selle taga olla näiteks joomine. Nad saavad töötukassalt toetust edasi ja sellest elavadki,“ oletab Veiman, kelle ettevõttes töötatakse graafiku alusel seitse päeva nädalas.

Miks ei õnnestu ettevõttesse sobilikke töötajaid leida?

Vastab OÜ Majanduspartner juhtimiskonsultant Toomas Türnpuu.

„Selleks, et inimesed töökohtadel püsiksid, oleks vaja normaalset töökeskkonda ja hoolivat suhtumist. Kui palk küünib Eesti keskmiseni, siis võivad olla probleemiks ettevõttesisesed suhted, vahetute ülemuste suhtumine, töökorraldus... Töötaja tunnetab, kas temast hoolitakse ja teda ära kuulatakse. On töötingimused normaalsed, sest rahanumber pole kõige olulisem. Kindlasti on probleemiks ka töö iseloom ja töö laad ― mida tehakse.

Organisatsiooni eesmärgiks ongi kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajate loomine, mis on pikk ja pingeline ettevõtmine. Kui inimestega on probleeme, siis tõenäoliselt ei ole personalikorraldus ettevõttes heal järjel. Tuleks vaadata, kuidas ettevõttes inimestega suheldakse. Kui on usalduslik vahekord, siis ei kipu töötaja tööandjat alt vedama, tal tekib mingi vastutus. Kas temast hoolitakse, tema panust hinnatakse, temaga arvestatakse, on ta kaasatud firma poliitikasse ja üldistesse tegevustesse... See kõik sõltub firma korraldusest. Kes oma sisekorraldusse ei panusta, need ettevõtted pole elujõulised. Inimesed on firma kõige olulisem ja tähtsam osa.“

Kuivõrd mõjutab tööjõu värbamist valdkond?

„Teatud tegevusvaldkonnad, näiteks puhastusteenindus, pole tõenäoliselt popp, isegi, kui seal hästi teenib. Võib-olla tuleks rohkem kaasata vanemaid inimesi, kes saavad selle tööga sama hästi hakkama nagu noored. Tuleb sättida ettevõttesisest poliitikat ja mõelda, on see laiem probleem või konkreetse ettevõtte küsimus.“

Võib kohata suhtumist: töötajal on õigused, ettevõtjal aga kohustused ja vastutus.

„Firmades puudub tihti sisemine käitumisnormistik ja sisekord. Kuidas end töölt ära küsitakse, millal tööd järele tehakse jne. Kui reeglistik on olemas, siis seda järgitakse ja ei saa juhtuda, et inimene lihtsalt kaob või läheb minema. Probleemid tekivad, kui lähtutakse igast juhtumist eraldi.“

Mida vastutulelikum on ettevõtja, seda suurema vabaduse võtab endale töötaja?

„Nõustun. Kui juht või organisatsioon seda lubab ja talub, siis tekib efektiivsuse küsimus. Ükski ettevõte ei saa töötada kaoses. Reeglistik ja käitumisnormid tuleb kujundada, samuti ettevõttesisene kultuur, kuidas meie teeme. Töötajatel peab tekkima arusaam, kust kohast palka makstakse. Tuleb rääkida, kuidas ettevõttel läheb, millised on probleemid jne. Kui palgad jäävad välja maksmata, siis kas selles on töötajalgi oma süü? Kuigi öeldakse, et palju on töötajaid puudu, siis väga palju on neidki, kel tööd ei ole. Võiks kaasata rohkem vanemaid inimesi, kes teeksid oma tööd hoole ja armastusega.“

Mida teha, kui tööle satuvad inimesed, kes pidevalt roteeruvad ühest firmast teise?

„Ega ettevõtja inimesi lühiajaliste toimingutega ümber ei kasvata. Sellega peaksid tegelema sotsiaalsed institutsioonid. Võib-olla saab neid väga kõva käe ja sunniga motiveerida, sest seesugused inimesed tõenäoliselt heast sõnast ja suhtumisest aru ei saa. Aga võivad ka saada, ma ei tea.

Organisatsioonid võitlevad hea tööjõu pärast. Kui oled tabeli lõpus ja pead leppima ebakvaliteetse tööjõuga, siis tekib küsimus, miks sa eesotsas ei ole? Mida oled jätnud tegemata või oleksid pidanud teistmoodi tegema, et edukas oleksid? Edu tagavad seal töötavad inimesed.

Peab mõtlema, miks firma ei leia kvalifitseeritumaid ja motiveeritumaid inimesi. Töötaja peab kinnistama, temasse panustama, õpetama, koolitama. See on suur ettevõtmine. Töötaja omakorda peab mõistma, et temasse panustatakse ja temaga arvestatakse ka edaspidi. Kes sellest ei hooli, mis siis ikka teha? Meil on aastakümneid olnud süsteem, kus suur osa elanikkonnast on väljatõrjutud. Kellelgi pole nendega asja olnud. Neid on tööellu ka väga raske tuua.“

Tekst: Tiina Lang
Foto: Pexels

Tagasi
Pidev peavalu: kust leida sobilikke töötajaid?
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks