Menüü

Avaleht / Uudised

Erivajadustega inimesed tööl

29.12.2020


Palgates puudega inimese, pead ühtlasi olema talle tugiisikuks ja valmis tavapärasest rohkem vastutama, sest juhtuda võib mida iganes. Teisalt on ta töötajana lojaalne, tubli ja hoolas, kes oskab talle pakutud võimalust hinnata.

Keraamikust ettevõtja Helina Tilk, kes on erineva puudega inimesi palganud üle paarikümne aasta juba oma ettevõtte algusajast, nendib, et igaühel neist on oma eripära, iseloom, erivajadused ja nõudmised. „See tähendab tööandjale väga kõva pähklit, mille ta peaks alla neelama,“ ütleb Helina, kelle kogemusil peab tööandja puudega inimesega isiklikult suhestuma. „Kui tahad teda näha tavalise töötajana, siis läheb ta ühel hetkel ära. Pead temasse suhtuma väga isiklikult. Ta pole lihtsalt töötaja, vaid kaaslane. Tavatöötaja erikohtlemist ei vaja, aga puudega inimene soovib sotsiaalses mõttes head läbikäimist.“

Helina tähelepanekuil tahavad erivajadusega inimesed paljuski tööle tulla mitte raha, vaid lisanduva suhtlusvõimaluse pärast. Olles aga palganud ühe kurdi, siis oleks hea, kui saaksid luua töökohti veel mõnele kurdile, sest siis on neil huvitavam tööl käia. „Töökohas peavad nad oma sünnipäevi, kuhu lisanduvad inimesed väljastpoolt. Seda tuleb mõista, sest tähendab jällegi võimalust omavahel suhelda,“ nendib keraamik, lisades, et suures kollektiivis ei tuleks kõne allagi, et juht jõuaks kõigi töötajatega suhelda ja uurida, kuidas näiteks nende lastel läheb.

Kõrvale on vaja tugiisikut

„Erivajadustega inimestele võiksid olla loodud sotsiaalsed töökohad, kus antakse riigiabi, sest nende tööl hoidmine nõuab rohkem tähelepanu ja energiat. Sellega kaasnevad oma ohud,“ leiab kunstnikust ettevõtja. Enam ei tohi küsida, mis haigust inimene põeb. Nii ongi tal ametis olnud skisofreenik. Kui tema aga jätab rohud võtmata ja ägestub, siis võib juhtuda mida tahes, ka igasugu õnnetusi. „Sellised olukorrad tekivad, kuid kogu vastutus lasub tööandjal. Lisaks ei pruugi ülejäänud kollektiiv puudega kolleege tolereerida. Niisuguseid ektsesse on mul olnud.“

Helina leiab, et dialoog riigi ja töötukassaga puudub. „Küsitakse, kas oled nõus erivajadusega inimesi tööle võtma, aga see tähendab, et tuleb ise kogu aeg nende kõrval olla. Seda on raske korraldada,“ tõdeb ettevõtja, kelle arvates vajab puudega töötaja tugiisikut. „Ma olen püüdnud igal pool kitsaskohtadest rääkida, et ettevõtjad saaksid erivajadusega inimesi palgata, aga see kedagi peale puuetega inimeste endi pole huvitanud.“

Ettevõtjana on Helina puudega töötajate tööga väga rahule jäänud. Kui inimene on heas tujus, seltskond meeldib ja kõik klapib, siis on ta tohutult lojaalne. „Justkui pereliige. See on ülitore ja sobib mulle väga hästi. Mulle meeldib nendega suhelda. Kel pole vaimupuuet, võib väga intelligentne olla,“ nendib Helina, rõhutades, et kui luua erivajadusega töötajatele mõnus ja õdus töökeskkond, siis on nad hästi tublid, mõistlikud ja tööalaselt väga head.

Helina Tilk OÜ-s on kuulmispuudega õmbleja Heli Püss töötanud 25 aastat. "Ta on ülitore ja armas inimene!", ütleb talle tööd pakkuv Helina Tilk kommentaariks.

Leia võimalusi ja innusta

Muidugi peab arvestama, et näiteks bipolaarse häirega inimene ei pruugi tulla tööle ja temaga ei saa ka ühendust. „Selliseid probleeme on olnud, aga ma vaatan neile juhtumitele läbi sõrmede...,“ sõnab Helina, kes on püüdnud tööd kiiresti ümber korraldada. Rohkem teeb talle muret probleem, et kui ta ise parasjagu ei saa olla erivajadusega inimesele tugiisikuks, siis peab ta paluma mõnda kolleegi. „Lisatasuta seda keegi ei tee, sest puudega inimest tuleks aidata oma tööaja arvelt. Kui keegi kollektiivist oleks n-ö tasustatud tugiisik, siis ilmselt mõtleksid rohkemad tööandjad erivajadusega inimeste palkamisele.“

Tõsi, Helina näeb seda võimalust alles pärast pandeemia möödumist, sest praegusajal, mil tööturule lisandub ohtralt töötuid, erivajadustega inimeste tööle võtmine ei toimi. „Küsimus on, kas ühiskond on valmis neid nägema ja nendega suhtlema, sest inimestena on nad enamasti hästi toredad,“ rõhutab Helina, kelle arvates pole puuetega inimestele töövõimaluste leidmises esmaoluline nende maksumaksja roll, vaid sotsiaalne ja inimlik aspekt. „Nad ei ole enam heitunud. Need inimesed on vaja kodudest välja tuua, see on põhiline. Kõikidele tuleks anda signaal – sa oled võimeline, leiad kindlasti sobiva töökoha, saad hakkama, sind aidatakse...,“ leiab keraamikust ettevõtja, kelle arvates tuleb neid inimesi innustada, et nad oma eluga edasi läheksid. „See on erivajadusega inimeste tööle aitamise mõte. Isegi, kui nad panustavad poole või veerand kohaga, siis tuleks sellega nõustuda. Nad oleksid ühiskonna liikmed, mitte heitunud heidikud. See on minu meelest asja eesmärk, aga ma ei tea, kas see on seda ka ametnike meelest. Nende vaateid ma ei tea.“

Oluline on tugi ja nõustamine

“Autistid ja aspergerid on inimesed nagu kõik teisedki, oma eripärade ja iseloomuga, aga neid kardetakse tööle võtta,“ ütleb MTÜ Autismiliidu juhatuse esimees Marianne Kuzemtšenko. „See on inimlik, sest me kardame tundmatut. Kui tööandjale ei selgitata, kellega on tegu, mida ta oskab või suudab, siis saab ta kohe eitava vastuse ilma proovitööle kutsumata. See tööandja, kes on erivajadustega inimestega veidi kokku puutunud, julgeb natuke rohkem proovida. Neil on mingi kogemus ja nad on õppinud, et töösuhe on kahepoolne.“

Marianne arvates võib kujuneda töösuhe normaalseks, kui toetust pakutakse ja antakse õigel moel. „Autistidele ja aspergeritele meeldib valdavalt iseseisev töö, sest nad ei ole enamasti väga suhtlemisaltid. Ei taheta suurt lärmi. Eelistatakse vaiksemat keskkonda, kus saab mingisuguseid tööoperatsioone iseseisvalt teha.“

Töö ei pruugi piirduda ainult lihttööga. Kui inimesel on võimekust õppida, siis vajab ta ka toetust, kuidas keskkond talle sobilikuks kohandada ― eraldatakse talle oma nurgake vms, mis aitab tal tööga toime tulla.

„Inimlik tugi ja nõustamine on hästi olulised. Ta teab oma ülesandeid ja seda, kellelt midagi küsida. Olemas peaks olema lihtne ja selge tugisüsteem,“ leiab Marianne, nentides, et enamik erivajadusega inimesi pole võimelised täiskohaga töötama. Pinge- ja stressitaluvus on väike. „Nad võivad olla suutelised kolm päeva järjest töötama, aga neljandal päeval on stress sedavõrd kallal, et ta ei saa kodustki välja. Küsimus on, kas väikefirma saab endale sedavõrd kõikuva töövõimekusega töötajat lubada? Suurfirmades on lihtsam, tööülesannet saab ehk keegi asendada. Mõne töötajaga väikefirmas on igaühel oma kindel töö ja tähtaeg. Kes saaks töölt puuduva erivajadusega inimese töö veel ära teha? Ebakindlus ja ebastabiilsus takistavad samuti nende inimeste töist toimetulekut.“

Tublid, lojaalsed ja töökad

Autismispektrihäirega inimeste töölevõtmisel peab olema paindlik. Arvestama iga inimese ja tema võimekusega, mis kohandatakse tööoperatsiooni, tööaja vms vajadustega. Mõlemad pooled peavad väga pingutama, leiab Marianne.

Seevastu Sven, kes on paarkümmend aastat töötanud ühes väikeses tootmisettevõttes koos erivajadustega inimestega, kellest enamik on olnud kuulmispuudega, peab neid väga töökateks, täpseteks ja hoolivateks inimesteks. „Kui anda neile töötajatele võimalus, siis nad ei kasuta seda kurjasti ära. Tavatöötajad otsivad kogu aeg paremaid töökohti. Vaieldakse, et see pole minu tööülesanne, või mind ei huvita jne, aga puudega inimesed sellise suhtumisega ei ole. Minul on nende kohta ainult head öelda.“

Sven nendib, et kurdi töötajaga on väga raske suhelda. Võib juhtuda, et kui kaks inimest tööruumis naeravad, siis ta esmajoones arvab, et naerdakse tema üle. „Samas jättes kõrvale kurtuse, siis tööd tehes on ta väga täpne, märkab detaile palju paremini kui mina ise.“ Sveni arvates tekitavad erivajadustega inimesed kohkumust. „Mina saan nendega räägitud, sest olen kokku puutunud, aga paljud vaatavad neid kui ilmaimet ja tunnevad end kohmetuna. See on kurvastav.“

Tööd jagub vaid pooltele

Sotsiaalkindlustusameti andmetel elab Eestis eelmise aasta lõpuseisuga 154 531 puudega inimest, kellest sügava puudega inimesi on 17 020 (11% puuetega inimestest), raske puudega 80 481 (52% puuetega inimestest) ja keskmise puudega 57 030 (37% puuetega inimestest)

Puuetega inimeste osakaal kogu Eesti rahvastikust on ligi 12%.

Eesti Töötukassa andmetel on määratud osaline töövõime 56 980 ja puuduv töövõime 31 925 inimesele. Vähenenud töövõimega inimesi on 88 905.

Statistikaameti andmeil oli meil 18. eluaastast kuni vanaduspensionieani 2016. aastal puudega inimestest 3 400 töötut ja tööturul mitteaktiivseid 30 500. Järjepidevalt on need numbrid kasvanud ja eelmisel aastal oli meil 3 600 töötut ja 35 300 mitteaktiivset puudega inimest.

Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi eesmärgiks oli saavutada tööhõive määraks 75%, ent puuetega inimestest töötab EL-i riikides vaid 50,8%. Seejuures puuetega naisi ja noori ning suurt täiendavat tuge vajavaid inimesi diskrimineeritakse tööturul ja tõrjutakse sealt senisest veelgi enam. Samas on sajale miljonile Euroopa puudega inimesele ülioluline võimalus (oma kutsealal) tööd teha, olla majanduslikult ja sotsiaalselt kaasatud, sest töötus põhjustab sotsiaalset tõrjutust ja vaesust. Samas tõkestavad erivajadustega inimeste tööturule pääsu paljuski väärarusaamad ja vale hinnang, millised on nende võimed ja oskused. Seetõttu töötab Euroopa Puuetega Inimeste Foorum välja õigusakte ja tegevuskava, et edaspidi oleksid erivajadustega inimesed töiselt rohkem hõivatud.

Tekst: Tiina Lang
Foto: Erakogu

Tagasi
Erivajadustega inimesed tööl
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks