Menüü

Avaleht / Uudised

Vähirisk - kas oskame teadlikumalt ennetada?

18.09.2020


Vähidiagnoos, mis on laialt levinud, justkui oleks tegu viirushaigusega, riivab pea iga perekonda. Ent ajendab üha enam otsima ja leidma seoseid argise töö ja elustiiliga. 

59aastaselt avastati Virvel ühes neerus pahaloomuline kasvaja. Kümme aastat hiljem pärast piinavaid seljavalusid selgus, et kasvaja on teises neerus ja metastaasid nii ristluudes kui kopsus. Aastaid oli ta väikelinna elanikuna töötanud eksperimentaaltsehhis, valmistades läbi matriitside mitmesuguseid värvilisi embleeme, värvides suveniire ja liimides kokku väikesi kaste. Toonane ümbrus oli nagu nõukaajal ikka ― ei mingeid tõmbekappe ega isikukaitsevahendeid, isegi mitte ühekordseid kindaid! Tervistkahjustavate nitrovärvide, -lakkide ja –lahustitega töötamise hüvituseks jagati iga päev liiter piima või keefiri.

Virve ise terviseriskidele ega töötingimustele ei keskendunud, tähtsam oli plaanimajandus ja tükitööga seotud teenimisvõimalus. Kui ühel naisel nende väikesest kollektiivist diagnoositi 50aastaselt rinnavähk ja ta üsna pea suri, ka siis ei mõeldud, et äkki võisid tema haigust soodustada ohtlikud kemikaalid?

Täna kahtlustab Virve, et aastatepikkune töö, mida juba siis tervistkahjustavaks peeti, võis tallegi saatuslikuks saada.

Igal aastal diagnoositakse Euroopa Liidu riikides ligi 120 000 uut vähijuhtu, mille põhjustajateks peetakse tööl kasutatavaid kantserogeenseid, kuid ka mutageenseid ja reprotoksilisi aineid. 2018. aastal ETUI avaldatud raamatu „Vähk ja töö“ andmetel on 8% vähi tekkest seotud otseselt tööga, seejuures on vähki haigestunud 12% mehi ja 7% naisi. Neist numbreist lähtudes leitakse, et pole võimalik eirata töökeskkonna keemilisi, bioloogilisi ega füüsikalisi mõjureid. Samuti vajavad enam tähelepanu pikad tööpäevad ja öötöö, mida seostatakse eelkõige rinnavähi tekkeriskiga. Vahetustega töö, mis ei arvesta inimese bioloogilist kella, samuti kõik istuva loomuga ametid ja tööd, soodustavad vähi teket.

Eelmisel aastal avaldatud andmetel kulutatakse Euroopa Liidus tööst tingitud vähiravide kuludeks aastas 270-610 miljardit eurot. Kantserogeenidest põhjustatud vähk tööstussektoris nõuab igal aastal enam kui 100 000 inimese elu. 

Kahetine hoiak

Enam kui paarkümmend aastat juuksurina töötanud Mari Luukas, kes iseendale tööandjana on keskendunud ka meikimisteenusele, ütleb, et ta juuksuritöö ja vähiriski võimalikkuse üle ei imesta. „Tean, et juuksuritöö on üks tervist kahjustavaim kemikaalide tõttu, mis võivad vähki tekitada.“ Erinevaid kemikaale hingatakse sisse ja need jõuavad käte kaudu organismi. „Minu jaoks on ohumärgiks see, et uue keemia puhul ei tee me enam loomkatseid, vaid inimkaitseid. Me ei tea, kuidas tänapäevane keemia meie tervisele mõjub enne, kui terve põlvkond on möödas,“ arutleb Mari, pidades tervisele väga kahjulikuks allergeene. „Väga paljud juuksurid jätavad oma töö, sest ei saa seda enam teha – tekib probleeme kätel või hingamisteedega. Oled keemia sees, mis õhus lendleb – lakid, juustevärvid jms, mida kliendile pähe paned. Juuksuri kasutatav pritsitav keemia sarnaneb tervist ohustava olmekeemiaga.“

Kliendile ei ole küll juustekeemia kasutamine ohtlik, aga juuksurile mõjub pigem ainete kontsentratsioon, millega tuleb päevad läbi tegeleda. „Värvi kinnasteta pähe ei panda ega ka teha ei tohi, aga juukseid pestakse paljakäsi. Šampoonides on parabeenid, mis imenduvad läbi naha organismi. Ainult ökovahendeid kasutades oleks mu teenuse hind nii kallis, et kliendid enam minu juurde ei tuleks. Mineraalset meigikosmeetikat saan ma pakkuda, aga juuksuritööks vajalikke vahendeid mitte.“

Mari toob näite, et ka ammoniaagivabadest juuksevärvidest, mis tunduvad ohutumad, ent ei pruugi seda olla. „Ammoniaagi asendus pidi olema ohtlikum kui ammoniaak ise, kuulsin ma ühel koolitusel osaledes,“ sõnab Mari.

Ettevõtja Indrek Reitsak, kelle firmas Enima Trade OÜ tegeletakse mitmesuguse mööbli tootmisega, ei arva, et mööblitööstuse töötajaid ohustab kõrgendatud vähki haigestumise risk. Kui, siis võib see mõjutada mööbli käsiviimistlejaid, aga liinidel kasutatakse korralikke äratõmbeid ja sealt kemikaalid inimeseni ei levi.

„Täna kasutatakse liinidel palju ka vesialusel lakke, mis on väidetavalt ohutumad. Kõige ohtlikumad on igasugu lahustid, eelkõige nitrobaasil lahustid, kuigi nitro asemele on tulnud vähe tervislikumad polüretaanid,“ selgitab ta, nõustudes, et vahendid võivad tervist kahjustada või ohustada. „Nii on see iga asjaga. Mööbliviimistleja tööst tulenevat ühest seost vähiriskiga pole ma kuulnud ega pole ka ilmnenud, et mitukümmend aastat kahjuliku laki ja lahustiga tööd teinud inimene on just nende vahendite tõttu saanud mingi tervisehäda. Esineda võib erinevate mõjurite koostoime, sest viimistlejad on tihti kõvad suitsumehed ja tubakas annab nende tervisele tõsise hoobi.“

Indrek leiab, et kindlasti on erandeid, aga sellegipoolest ei nõustuks ta haiguse avalduses tööst või töökeskkonnast tingitud põhjustega. „Pigem inimeste enda riskikäitumisega nagu alkohol, suitsetamine jms.“ 

Eesti Tervisestatistika ja Terviseuuringute andmebaasi järgi (vt tabel):

avastati täiskasvanud Eesti meeste ja naiste seas 2013. aastal 8504 esmast vähijuhtu, mille arv järgneva kolme aasta jooksul pidevalt tõusis. 2016. aastal sai vähidiagnoosi 8881 inimest, aasta hiljem oli haigestunuid veidi vähem– 8779.

Teadmiseks:

Mis on mis? Ohuallikad. 

  • KANTSEROGEENID ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust. Nendeks on näiteks diisli heitgaasid, öötöö, plii (seatina) ja pliid sisaldavad keemilised ühendid, keevitusaurud ja -gaasid, tulekindlad keraamilised kiud, formaldehüüd ehk metanaal, kloroform. Loetelu on väga pikk, kuid need on Ameerika Vähiühingu reastuses ühed ohtlikematest.

  • MUTAGEENID on mutatsioone esilekutsuvad tegurid. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks. Mutageenid võivad olla füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus), keemilised (ravimid, kemikaalid), bioloogilised (viirused, bakterid, orgaanilised ained).

  • REPRODUKTIIVTOKSILISED on ained, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust või põhjustada sigivushäireid (loote kahjustamine) ja/või naise või mehe sigivusfunktsioone või võimet. Nendeks on orgaanilised lahustid, plii, elavhõbe, kaadmium, pestitsiidid, kasvajatevastased ained.

Eurostati andmeil:
suri 2016. aastal Euroopa Liidus vähki 1,3 miljonit inimest, mis moodustas veidi enam kui neljandiku (26%) kõikidest surmadest. Kõige kõrgem oli vähisurmade arv Ungaris ja Horvaatias – 330 iga 100 000 elaniku kohta.

Iga viies Euroopa Liidu kodanik suri kopsuvähki (19,9%)

 

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel:
Igal aastal avastatakse Euroopa riikides enam kui 3,7 miljonit vähi esmajuhtu, millest 1,9 miljonit lõpeb surmaga. Sellest 60% võib olla tingitud ebatervislikust elustiilist – suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, vähene liikumine jms. Enam kui 40% vähijuhtudest oleks võimalik ennetada. Kõige enam esineb kopsu-, rinna-, mao-, maksa- ja käärsoole vähki.

Tekst: Tiina Lang
Foto: Pexels

Vaata ka lühifilmi "Tööga seotud vähk"


Tagasi
Vähirisk - kas oskame teadlikumalt ennetada?
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks