Avaleht / Uudised

Uued väljakutsed eriolukorra ajal ja järel - iga päev on uus väljakutse

02.07.2020


”Ühiskond on tööd, mis meid toidavad, muutnud põlastusväärseks ja madalaks, kuid tuleb iseendas murda psühholoogiline barjäär ja minna lihtsale tööle, et ära elada,” sõnab kolmekordse kõrgharidusega väikeettevõtja Riina Luik (58), kes töötab ajutiselt klienditeenindajana.

Eriolukord tähendas, et üleöö kadus reisikorraldajast ettevõtjal Riina Luigel töö ja teenistus, kuid tekkisid ära jäänud reiside tõttu klientidele raha tagasimaksmise kohustused. Kuna väike reisifirma, mille Riina oli loonud soovist teha tööd, mis tõesti meeldib, polnud piisavalt kasumlik, töötas naine ujumistreenerina ehk käis lisaks palgatööl. Ent ka ujulad suleti ja treeningud lõpetati.

”Sarnaselt paljude mikroettevõtjatega olen ma olukorras, kus ma mingisugust riigiabi ei saa. Pakutakse 4%-list laenu, aga see ei ole abi, sest laen tuleb tagasi maksta,” sõnab ta, selgitades täpsemalt reisikorraldusega seotud majanduslikke aspekte ja kindlustusfirma 45 000 eurost garantiipoliisi kohustust. Nõutud omavastutuse osaks on Riina elumaja, millele on seatud hüpoteek. Kui ta ootamatult tekkinud kohustusi hüvitada ei suuda, on kodu ohus. Riina oli sattunud suluseisu. ”Mõistsin, et mul tuleb kibekiiresti töö leida,” sõnab naine, kel pole kommet halada, vaid lahendusi otsida.

Oma aeda ümber kujundades uuris ta, kus müüakse kõige soodsamalt multši. Aianduskeskuse Hansaplant lehel märkas ta töökuulutust, kus vajati abitöölist. ”Helistasin ja küsisin, on see tõsine pakkumine? Kuna olen teinud aiareise Inglismaale, Madalmaadesse jms ja üle 25 aasta ise aeda pidanud, siis on mul ka kompetentsi,” sõnab Riina, olles üliõnnelik, et teda Hansaplanti klienditeenindajana tööle võeti. ”Lisaks saan normaalset palka.”

Oma rahulolu ja rõõmu väljendab ta korduvalt, kuigi väntab jalgrattaga tööle nii vihmas kui päikeses iga päev 16 kilomeetrit, sest autot tal ei ole. ”See-eest olen väga heas füüsilises vormis,” naerab Riina, kelle töögi nõuab suurt füüsilist vastupidamist ― suvel kümme ja pool tundi järjest jalgadel ning aktiivses tegevuses.

”Olen müüja, konsultant, taimede eest hoolitseja ja väljapaneku eest vastutaja,” loetleb Riina tööüleesandeid, tundes end võrdväärsena kõikide teiste töötajatega, kellede seas on mitmete elualade esindajaid: õpetajaid, muusikuid ja teisi loovinimesi... Kuigi töö aianduskeskuses on füüsiliselt väga raske, siis annab tohutult palju esteetiliselt ja emotsionaalselt tagasi.

”Hea on, et saan rakendada oma aiapidajana saadud teadmisi. Ja kui palju ma aianduskeskuses töötades ise iga päev õpin ning olen targemaks saanud,” õhkab Riina, keda väga huvitab teda ümbritsev info. ”Näen selles kõiges vaid positiivset. Töölt tulles panen ukse kinni, mul ei ole ühtegi töömõtet peas. Kõik mu eelnevad tööd on keerelnud peas 24/7: üks kontseptsioon, teine kontseptsioon... Koju tulles olen nüüd täiesti enda päralt. Sellel tööl on oma suured võlud, aga 58aastaselt ei ole lihtne sellise füüsilise koormusega tööle hakata.”

Esialgu kavatseb Riina aianduskeskuses töötada augusti lõpuni, et septembrist jätkata taas ujumistreenerina ja loodetavasti jätkuvad reisidki.

Vaja on mõtteviisi muutust

Kui olla endine ajakirjanik või reisifirma omanik, siis aianduskeskuses kohtub ta tihtilugu nendesamade klientidega, kellega on varem teises rollis kokku puutunud. ”Mis näoga ma neile inimestele otsa vaatan? Selle näoga, et iga töö on austusväärne,” pahvatab Riina. ”Kui kogu aeg räägitakse sellest, et kõik muutub ja meie peame muutuma, olema paindlikud ning käituma targalt, kuid enamikule inimestest käib see ülesanne üle jõu.” Jätkata tahetakse samas vaimus nagu enne. ”Ent ka ilma koroonakriisita ei saa mitte miski jätkuda nii nagu eile. Iga päev on mingil moel väljakutse. Tuleb iseendas murda psühholoogiline barjäär minna lihtsale tööle, et ära elada ja mitte kaotada oma kodu ning mugavusi... Ühiskond on tööd, mis meid tegelikult toidavad, muutnud põlastusväärseks, madalaks ja ebaprestiižseks.”

Enamik ei suuda teha otsust minna lihtsale tööle, et endiselt elada oma kodus ja mitte loobuda oma autost, kui see on hädavajalik. Sellise pöörde tekitab elu ja surma küsimus. ”Ühiskond on need tööd madaldanud astmele, mis ei ole justkui lugupidamist väärt. See on suurim probleem,” leiab Riina, kellele töö tegemine on elementaarne. ”Kui ma poleks saanud aianduskeskusesse, siis oleksin läinud tööle haiglasse, sest mul on meditsiiniõe kutse ka. Olen lõpetanud Tallinna Tervishoiukõrgkooli – sealt sain oma esimese diplomi. Tallinna Ülikooli lõpetasin kehalise kasvatuse õpetajana ja Tartu Ülikooli psühholoogina. Koolitanud olen end veel lisaks.”

Barjäärivabalt lihtsamale tööle

Psühholoogina sedastab Riina Luik:

  • Kõige paremini aitab mõtteviisi muuta, kui olukord lähebki nii kriitiliseks, et inimene tajub: ta peab midagi tegema! Kui keegi väidab, et ta veel ootab, siis järelikult pole seis veel nii hull, mis sunniks muutusi tegema.
  • Istuda suvi läbi kodus ja elada töötu abirahast? See on piinlik, kui käed-jalad on otsas. Tuleks endalt küsida: ”Kas vähem piinlik on saada töötu abiraha kui teha ausalt tööd?” Töö tegemine ei saa kunagi tekitada piinlikkust.
  • Tööandja peaks teadma: kui töölesoovijal on kõrgharidused ja kraadid, siis ka lihtsamasse ametisse kandideerides annab ta endale aru, mida teeb. Kõrgharidusega inimesed on pidanud oma elu rohkem mõtestama ja sihipäraselt suunama. Neil on kiire taipamise ja üldistamise võime, nad suudavad tabada detaile ja nendega on väga lihtne töötada.
  • Paljudel juhtudel, kui inimene õpitud erialal pole töötatud, on diplom lihtsalt haritust tõendav dokument, aga see ei ole probleem. Meil on mõtlevate ja tegusate inimeste puudus, millest on targad tööandjad ammu aru saanud. Niisamuti nagu sellestki, et inimesed võivad teha oma elus muutusi, mis võivad olla praktilist või emotsionaalset laadi, lähtuda finantsilistest vms vajadustest.
  • Muutunud on ka karjäärimudel: kui tahad saada kingavabriku direktoriks, siis ei pea alustama paela- või tallavalmistajana. Vaja on innovatiivseid ideid, hoopis teistsugust energiat... Paljud juhid on tulnud hoopis teistsugusesse valdkonda, kaasa toonud erinevad kogemused, mille sünteesimine ja rakendamine uues keskkonnas ongi olnud nende edu võti.
  • Tark juht saab aru, et tal on vaja teistsugust nägemust, noori ja vanu, väga heterogeenset tööseltskonda. Mis on selles halba, kui töötaja tahabki kolme aasta pärast liikuda mujale, kui töö on ennast ammendanud või ei ole võimalik selles firmas areneda? See on ainus asi, mis hoiab firmasid tipptasemel.
  • Küsimus on, mida sa praktiliselt teha oskad? Kas on käed küljes ja nupp lõikab? Kui ei pelga oma kätega midagi teha, siis rahulolu on väga suur nähes, et oled midagi valmis saanud.
  • Pead olema valmis muutusteks mitte ainult sõnades, vaid tegudes. See ongi praegu aja nõue. Kes seda ei suuda, müügugi oma majad maha ja andku oma autod tagasi. Nii ongi.

Oluline on hoida end tegevuses

Olukorda tööturul kommenteerib CV-Online turundusjuht Maris Viires:

”Kriisiperioodil olid koondamisteate saanud ja ajutiselt töölt kõrvaldatud inimesed valmis vastu võtma mistahes töökohta. Seda selgitab ka ebaloogiline kandideerijate arv näiteks kaubanduskeskuse laotöötaja positsioonile, kus ühele ametikohale laekus üksikute päevadega 300-500 kandideerimisavaldust. Oleme näinud, et ajutise töö pakkumistele kandideeritakse hea meelega, olenemata inimese haridustasemest või varasemast töökogemusest. Oluline on hoida end tegevuses ja teha kõik endast olenev, et kanda jooksvad kulud.

Näeme, et pigem ollakse ettevaatlikumad vanast töökohast lahti ütlema ehk teisisõnu lepitakse olemasoleva tööandja palgakärbete, ületöö või ebamugavusega selle asemel, et aktiivselt kandideerida. Palk on oluline, ent mitte enam kõige olulisem. Pigem vaadatakse, kuidas oma igakuised põhikulud kaetud saadakse ja ollakse tänulikud töökoha kui sellise eest.Kuna palgakärped puudutasid meie viimase küsitluse järgi 40% inimestest, siis on endale väga hästi teadvustatud, et hetkel on selline periood, kus tuleb oma nõudmisi vähendada.

Mai keskpaigast alates on kandideerijate arv hüppeliselt kasvanud (30%). Usume, et see tendents jätkub. Tööpakkumiste arv on viimase kõrgperioodiga võrreldes 30% madalam, ent tasapisi tõusmas. Tugeval tõusuteel on personali-, turundus- ja müügivaldkond, kolmas sektor ja haridus, samuti turism ja hotellindus. Kõik valdkonnad on hakanud nüüd taas ülesmäge liikuma.”

Tekst: Tiina Lang
Foto: Daria Obymaha


Tagasi
Uued väljakutsed eriolukorra ajal ja järel - iga päev on uus väljakutse
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks