Avaleht / Uudised

Ilmunud on Tööelu ajakirja talvine number

28.11.2019


Värske Tööelu ajakirja kaaneloos läheme külla Pipedrive’i ühele asutajale Timo Reinile. Uurime, milline on töökeskkond küberruumis. Kuidas on lahenenud töökiusamise kaasused töövaidluskomisjonis ja kohtus?  Vaatame, kuidas tähistavad jõule Eesti ettevõtted. Oma tööelu seitsmest hetkest räägib Ivo Linna.

Loe Tööelu ajakirja veebis või laadi alla PDF.

Sissejuhatus: Maret Maripuu, Tööinspektsiooni peadirektor: Et hüppav tiiger maanduks ikka käppadele.

Tehnika kiire areng on meie elu tundmatuseni muutunud. Alles see oli, kui mobiiltelefon kaalus kilosid, nägi välja kui kohver ja oli eelkõige staatuse sümbol, mis restoranides uhkusega lauale pandi, nii et laud värises. Nüüd on mobiil tarbeese, mis on taskus pea igal eestimaalasel, mõnel isegi mitu. Mobiiliga tehakse pilte, loetakse lehti, vastatakse e-kirjadele ning kirjutatakse säutse, mida hiljem kahetsetakse

Noorem põlvkond uudistab kirjutusmasinat kui tõelist ilmaimet ega suuda uskuda, et kirjaviga võis parandada valge korrektuurilint, halvimal juhul tuli aga kogu lehekülg uuesti trükkida. Muutusi on veel: suured dokumendikapid on jäämas minevikku, paberarhiiv on asendumas digiarhiiviga. Kõik see on meie tööelu muutnud efektiivsemaks, kiiremaks ja mugavamaks.

Ettevõtjad, kes on kasutusele võtnud digimaailma võimalused, on saanud suure eelise nende ees, kes jätkuvalt eelmises sajandis elavad. Kuid digimaailm on meid ka uinutanud. Kuna kõik on silmale nähtamatu ja käega katsumatu, virtuaalne, siis ei oska me näha kõiki digimaailmas varitsevaid ohte.

Me teame, et pimedas väljas liikudes peab olema ettevaatlik, mõnda piirkonda pimedas ei mindagi. Me paigutame oma kontorisse signalisatsiooni, et vältida vargaid, raha hoiame pangas, mitte sukasääres. Sama tähelepanelikud peame olema ka digimaailmas, kus enda või ettevõtte vara kaitsmine võib olla kordi keerulisem kui reaalses maailmas.

Digimaailmas võib üks pahaaimamatult tehtud vale klõps ettevõttele kaasa tuua miljonitesse ulatuva kahju. TEA kirjastus ja keeltekool on meedias tunnistanud, et nii ettevõtte enda kui ka töötajate kehva küberhügieeni tõttu on nad viie aasta jooksul kaotatud üle miljoni euro. Küberturvalisuse eksperdid muigavad, kui ettevõte ütleb, et ta pole küberründe ohvriks langenud – ettevõte pole sellest lihtsalt veel aru saanud, et rünnet on vähemalt üritatud.

Mida rohkem tegevusi kübermaailma kolib, seda rohkem tuleb aru saada ka sellest, et sinna kolivad ka pahalased. Nemadki lähevad sinna, kus toimub tegevus ja liiguvad rahad. Teema on seda keerulisem, et alati ei pruugi teada, kus see oht varitseb ja millisel kujul ta meie ette ilmub.

Küberturvalisuse spetsialistid on andnud kolm lihtsat soovitust, kuidas kaitsta ennast kübermaailma ohtude eest. Esiteks kasutage oma e-posti ja sotsiaalmeedia kontode kaitsmiseks kahetasandilist autentimist. Teiseks vahetage regulaarselt oma kontode ja nutiseadmete paroole ning muutke need nii tugevaks kui vähegi võimalik. Kolmandaks olge netis tähelepanelik: ärge avage tundmatuid kirju, manuseid ja lehekülgi. Küberhügieen peab olema sama normaalne kui hambapesu või juuste kammimine. Andmete hoidmine võõraste pilkude eest, veidratest e-kirjadest oma IT-inimese teavitamine ja enne sotsiaalmeediasse postitamist mõtlemine on sama olulised, kui teed ületades esmalt vasakule ja siis paremale vaatamine.

Iga aastaga on töötajatel arvutitööd üha rohkem, olgu siis kontoris või tööstuses. See lisab küberohtudele psühhosotsiaalse riski: kuidas me kogu selle virtuaalsusega toime tuleme? Kui tahame, et hüppav tiiger käppadele maanduks, tuleb meeles pidada, et virtuaalsuse virvarris vajame inimlikku kontakti ja kollegiaalset mõistmist ehk rohkemgi kui varem.

Tagasi
Ilmunud on Tööelu ajakirja talvine number
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks