Avaleht / Uudised

Viljandi Gümnaasium – koos loodud kool

08.10.2019


Viljandi Gümnaasium alustas esimese riigigümnaasiumina tegutsemist 1. septembril 2012, kuid alles aasta hiljem said õppurid ja õpetajad sisse astuda uue koolimaja uksest.

Moodsa arhitektuurikeelega tumedates toonides koolimaja koos 1928. aastal valminud muinsuskaitse all oleva roosa koolihoonega moodustab tervikliku koolikompleksi, kus õpib ja töötab iga päev ligikaudu 630 inimest.

Aasta kooliks 2019 valitud Viljandi Gümnaasium asub otse linnasüdames teatri ja kiriku vahel. Koolimajja sisenejat tervitavad ukse ees kunstnik Merike Estna värvilised betoonpallid.

Oh kooliaeg, oh kooliaeg!

Lugejaile, kelle kooliaeg jääb vähemalt kümnendi taha, tuleb mainida, et nüüdisaegne koolikeskkond pakub mitmeid üllatusi alates hubasest atmosfäärist kuni tehnoloogiakeskuseni, mis sisaldab palju enamat kui vaid grafoprojektor. Märkamata ei jää ka õpikeskkonna avarus ja avatus – aatriumis leidub rohkelt ruumikaid puhkekohti, mis pakuvad samal ajal ka privaatsust. Klassiruumide klaasuksed ja õpetajate toa sein loovad mulje akvaariumist, mille läbipaistvus otsekui kutsub usaldusele.

Viljandi Gümnaasiumi projekti­ ja avalike suhete juht Ene Nobel räägib, kuidas õpetajad lasid esialgu ruloo kolmveerandi ulatuses õpetajate toa klaasist seina ette, kuid siis käisid õpilased ruloo alt piilumas, kas õpetaja, kellega nad soovivad rääkida, on õpetajate toas olemas. „Selline avatus oli esialgu harjumatu, nüüdseks on sellega kõik harjunud. Praegu tõmmatakse ruloo täies ulatuses õpetajate toa klaasseina ette vaid õpetajate päeval, kui õppurid saavad õpetajate toa enda käsutusse,“ naerab Nobel, kui uudistame koolikompleksi juurdeehitust.

Viljandi Gümnaasiumis on põhimõte, et üldiselt uksi ei lukustata. Ainsana on lukus välisuks. „Õpilastel ja õpetajatel on majja sisenemiseks uksekaart, kuid võõrastele on välisuks lukus. Kuna koolimajas võõraid omapäi ei liigu, siis saame klassiruumide uksed lahti hoida, samuti on meil garderoob spetsiaalse valveta,“ selgitab Nobel.

Kõik koolimajas olevad välisuksed on seestpoolt alati ilma võtmeta avatavad, et õnnetuse korral saaks evakueeruda, aga ka selleks, et noored saaksid vahetundidel käia kooli kirsiaias päikesevanne võtmas.

Salto arhitektide loodud avar keskkond toetab Nobeli sõnul ka noorte vajadust sotsiaalse kontrolli järele. „Noorte jaoks on oluline jälgida teiste tegemisi ja suur aatrium, kus söögivahetunnil koos süüakse, õpitakse, malet mängitakse ja vesteldakse, seda ka võimaldab. Samal ajal on majas palju hubaseid nurgakesi ja aatriumis on püramiidina kõrguv pehmete patjadega varustatud istumiskoht, kus saab nautida privaatsust,“ selgitab ta.

Raamatukogu juhtaja Epp Jõhve töötab kooli kõige avatumal töökohal. Nimelt asub aasta kolleegiks valitud Jõhve töökoht kõigi pilkude all, sest raamatukogu on loodud aatriumi tagaossa ning seda ei piira seinad. „Meil oli alguses selle avatud raamatukoguga hirm, et raamatud lähevad „kaduma“. Mõtlesime näiteks lintide abil piirata raamaturiiulite vahel käimist, kuid otsustasime, et usaldame ja vaatame, mis saab,“ selgitab Nobel.

Jõhve sõnul oli hirm raamatute kadumise ees asjatu, sest gümnasistid käivad raamatutega lugupidavalt ümber. „Raamat tuleb väljalaenutamiseks registreerida ainult juhul, kui see soovitakse koju viia. Pigem juhtub, et raamatut koju viimiseks registreerida unustavad hoopis õpetajad,“ selgitab Jõhve heatujuliselt.

Taime auraga tark maja

Viljandi Gümnaasiumi võib pidada targaks hooneks. Näiteks on katusel väike ilmajaam, mis saadab signaali akna taga olevatele aknakatetele, kui päikesevalgus muutub liiga eredaks, ja ribikardinad vajuvad akna ette. Ribikardinad reguleerivad end õige nurga alla, et ruumis oleks päevavalgust, kuid päike ei paistaks õppuritele otse pähe. Nobel tunnistab, et tehnika veab aeg-ajalt ka alt, kuid selleks on akendel olemas ka tavalised rulookardinad.

Vahel esineb häireid ventilatsioonisüsteemis ja siis tuleb vanal heal kombel aknad avada. „Ventilatsioonisüsteem lülitub kogu hoones välja isegi väiksema elektrikatkestuse peale. Sageli ei ole õpetajatel mahti meile probleemist teada enne, kui klassis pole enam õhku. Me innustame kõiki töötajaid kohe märku andma, kui midagi on katki, et saaksime selle kiiresti korda teha ja keegi ei peaks end õhupuudusel või muul põhjusel halvasti tundma,“ selgitab õppenõustaja ja töötervishoiuspetsialist Liivi Ilves.

Õhku aitavad puhastada ja niisutada ka rohked toataimed. Viljandi Gümnaasiumi geograafiaõpetaja Hilje Nurmsalu, keda koolis tuntakse ka Kuldkäe nime all, hoolitseb juba kuuendat aastat emaliku tähelepanuga iga taime eest. „Mulle meeldivad suured taimed, mis sobivad meie avarasse keskkonda suurepäraselt. Lemmikuks on tups-rohtliilia, sest see taim on dekoratiivne, kerge hooldada ja hea auraga,“ muigab Nurmsalu. „Ka oma suvepuhkuse veedan nendega, sest keegi peab ju kastmas käima,“ räägib ta. Kuna kool on suur ja koosneb kahest omavahel ühendatud hoonest, võtab kastmistiir aega kolm tundi ning seda tuleb teha kaks korda nädalas. „Ega ma ainult kasta. Ma katsun mulda ja vestlen nendega, seepärast nad nii hästi kasvavadki,“ naerab Nurmsalu.

Nobel lisab, et geograafiaõpetaja oskused ja teadmised toataimedest on üldteada ning talle tuuakse ka kodust taimi, et Nurmsalu neile jälle elu sisse puhuks.

Kamtšatka ja teised klassid

Viljandi Gümnaasiumis ei ole õpetajatel ega õppuritel muret soovitusliku 10 000 sammu astumisega päeva jooksul. „Ükski õpetaja ega õpilane ei ole terve päev ainult ühes klassis. Päeva jooksul tuleb korduvalt liikuda vana ja uue hoone vahel, üles ja alla,“ selgitab Nobel. Kõige pikem vahemaa on uuest hoonest vana koolihoone kõige tagumisse klassi ja seetõttu on see õpetajatelt saanud ka Venemaa poolsaare järgi hellitusnime Kamtšatka.

Koolis on soositud tundide pidamine väljaspool klassiruumi. „Selleks on aatriumis mugavaid kohti ja meelsasti kasutatakse ka kooli terrassi. See on vahelduseks nii õpilastele kui ka õpetajale,“ sõnab Nobel.

Kõikides klassides on valge tahvel, kuhu markeriga kirjutada, digitahvel, dataprojektor, õpetaja lauaarvuti, dokumendikaamera ja helisüsteem. Mõnes klassis on olemas ka vanamoodsad kriidiga tahvlid. „Matemaatikaõpetajad arvasid alguses, et vanad tahvlid peaksid jääma, sest neil on vaja pikki tehteid tahvlile kirjutada. Kui nad avastasid, et digitahvlile mahub veelgi rohkem tehteid, siis vanade tahvlite kasutamisest loobuti ning need on meil seinal pigem mälestusesemeks,“ muigab Nobel.

Dokumendikaamera, mida kasutavad näiteks keemiaõpetajad katse kulgemise näitamiseks, on ühendatud arvutiga, mis on omakorda ühenduses dataprojektoriga, et pilt kohe seinale kuvada.

Klassidesse mööbli valimisel arvestati eelkõige sellega, et mööbel oleks ergonoomiline ja multifunktsionaalne. „Laudu ja toole peab saama hõlpsalt ruumis ümber paigutada. Eraldi laudade taga teevad õpilased individuaalset tööd, aga teinekord on vaja kiiresti lauad kokku lükata grupitöö tegemiseks. Oleme varunud ka laudu, mille taga saavad õpilased seistes tööd teha, et ei peaks terve päev istuma, kui nad seda ei soovi,“ selgitas Nobel. Sel õppeaastal vahetatakse välja ka kõik õpetajate töölauad ning uute laudade kõrgus on reguleeritav kuni seismise kõrguseni.

Õpetajad on alati olnud planeerimisse kaasatud ja said kaasa rääkida ka ruumide paigutuses. „Kuna me veedame enamiku päevast tööruumides, peavad need vastama meie vajadustele, et töö tegemine oleks mugav,“ selgitab koolis töötervishoiu eest seisev Ilves.

Madalad detsibellid ja  helikindlad uksed

Viljandi Gümnaasiumis on suurt tähelepanu pööratud akustikale. Kõikide klasside lagedes on spetsiaalsed plaadid, mis toetavad õpetaja hääle levikut, ning õpilaste peade kohal on erilised plaadid, mis summutavad õpilaste tekitatavat suminat. „Õpetaja hääl on tema töövahend ning on oluline, et see püsiks korras,“ räägib Nobel. Ka aatriumis kasutatakse kõnet summutavaid laeplaate.

„Mürataseme vähendamise peale mõtlesime kohe alguses, sest pidev müra sees olemine on väsitav nii õpilastele kui ka õpetajatele,“ tõdeb Nobel.

Koolis on palju tähelepanu pööratud ka valgusele. „Klassides saab valgust erinevalt reguleerida. Täisvalgust on hea kasutada kirjutamise ja lugemise ajal, soojemat kollast valgust, mis ei väsita silmi, arutelude ajal,“ selgitab Nobel. Aatriumis saab hubasemat atmosfääri luua põrandalampidega.

Tekst: Jaanika Palm

Fotod: Ako Lehemets

Tagasi
Viljandi  Gümnaasium – koos loodud kool
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks