Avaleht / Uudised

Suhtlus Tööinspektsiooniga kolib varsti iseteenindusse

16.09.2019


Tööinspektsiooni loodav tööelu infosüsteem hõlmab töökeskkonna iseteenindust ja see on edaspidi üks töökeskkonna haldamise võimalusi, mis aitab lihtsustada ettevõtja tööd ning vähendab halduskoormust ja bürokraatiat. 

Uus töökeskkonna iseteenindus annab edaspidi ettevõtjale selge ülevaate, mida riik tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas ootab, võimaldades samas teha kõik vajalikud tegevused ära senisest lihtsamalt. Ära jääb senine ajamahukas e-kirja teel toimuv dokumentide vahetamine ja sellega kaasnev lisasuhtlus. Tööandja suhtlus Tööinspektsiooniga hakkab toimuma kasutajale mugavalt läbi iseteeninduse. Süsteem hoiab ettevõtte põhilistel töökeskkonnaga seotud nõuetel silma peal, teavitades puuduse tuvastamisel sellest tööandjat ühes edasiste juhistega, mida ette võtta. Ettevõte omakorda saab riigi ees olevaid kohustusi täita läbi iseteeninduse.

Süsteem loob ettevõtetele kontod riigile teadaolevate andmetega juba automaatselt, mistõttu ei pea ettevõtja kord esitatud andmeid uuesti sisestama. Iseteeninduses saab esimese asjana määrata näiteks oma töökeskkonnaspetsialisti või kirja panna töötajate valitud töökeskkonnavoliniku, mida seni on tulnud teha kirjalikult või e-posti vahendusel. Seejärel saab volitatud kasutaja, näiteks töökeskkonnaspetsialist juba töötervishoiu ja tööohutusega teadlikult tegelema hakata. „Oluline on, et ettevõtja mõistaks: ohtude ennetamine töökeskkonnas pole tüütu kohustus, vaid aitab ettevõttes vältida ka ootamatuid tõrkeid. Näiteks kui keegi töötajatest satub tööõnnetusse või haigestub,“ sõnab Rauno Piirsalu, Tööinspektsiooni tööelu infosüsteemi projektijuht. „Eriti haavatavad on väikeettevõtted, kus selliste juhtumite korral on raske asendustöötajat leida. Tööohutusega tegelemine ja tööõnnetuste ärahoidmine aitab sõna otseses mõttes ettevõtja äririske maandada. Tööõnnetusi juhtub meil aastas aga tuhandeid.“ 

Selge ülevaade

Iseteeninduskeskkond saab olema lihtne ja mugav. „Ettevõtjal on edaspidi iseteeninduses võimalus hakata samm-sammult lahendama ohutusega seotud teemasid. Eelkõige saavad ettevõtjad hallata oma ettevõtte töökeskkonda ning taustal märgib süsteem Tööinspektsiooni jaoks, et selles ettevõttes tegeletakse töökeskkonna teemadega,“ rõhutab Piirsalu. „Esialgu saab tööandja iseteeninduses määratleda vajalikud rollid, ehk leiab või määrab oma töötajate seast inimese, kes töökeskkonna asjadega ettevõttes edasi tegeleb. Valib esmaabiandja ja vajadusel ka töökeskkonnavoliniku. Teises arendusetapis hakkab ettevõttele mõeldud teenuseid lisanduma, näiteks saab riskihindamise abivahendi abil tuvastada oma tegevusalaga seotud töökeskkonna ohte ja kontrollida, kas lahendused ohu vältimiseks on juba kasutusele võetud või mitte. Samuti lisandub iseteenindusse muu hulgas võimalus töötajate juhendamise registreerimiseks.“

Kui näiteks ettevõttes tööohutusega tegelenud töötaja on vahetanud töökohta, siis süsteem tuletab ettevõtjale meelde, et ta määraks sellesse rolli uue inimese. Iseteenindus annab märku, kui mingisugune roll on täitmata ja tuletab seda ettevõtjale meelde. Samamoodi tuletab süsteem meelde, kui mõni töötaja on jäänud juhendamata. Praeguste lahendustega võrreldes on tulevane iseteenindus suur samm edasi, sest iga ettevõte saab iseteenindusse sisenedes oma olukorrast reaalajas ülevaate. 

Ei nõua lisakulutusi

Tööinspektsioon peab oluliseks, et ettevõtete töökeskkond oleks ohutu. Tegeledes iseteeninduses töökeskkonna teemadega, muutuvad need vastavalt nö punasest roheliseks. Tööinspektor omakorda näeb, et ettevõtja tegeleb tööohutusega, mistõttu edaspidi külastavad tööinspektorid eelkõige ettevõtteid, kus töökeskkonna eest hoolt ei kanta või kelle kohta andmeid ei ole. 

On ilmnenud, et töökeskkonna riskide hindamine on osutunud väikeettevõtetele liiga keeruliseks. Tihti ei mõisteta, miks ja kuidas seda üldse tegema peab, mistõttu lastakse see kellelgi teisel ära teha. „Selline teenus maksab ca 500-3000 eurot, kuid juba 500 eurot netokuluna on väikeettevõtjale arvestatav summa,“ tõdeb Rainer Rohtla Tervise Heaolu Infosüsteemide Keskusest, kes vastutab portaali eduka arenduse eest, rõhutades, et uues süsteemis saab ettevõtja riskianalüüsi protsessi iseseisvalt ja lihtsalt läbi teha ning raha säästa. Vastama peab näiteks järgmistele testküsimustele: kas ettevõttes on kasutusel katkisi pikendusjuhtmeid (elektrioht)? On ettevõttes kontrollitud ja töökorras tulekustuti (tuleoht)? Vastad „jah“ või „ei“ ja süsteem teeb ise pärast vajalikest küsimustest kokkuvõtte koos soovitustega. Küsimustikule vastates mõtleb tööohutusega tegeleja ka ise oma töökeskkonnale. Mida teadlikum on töökeskkonnaspetsialist, seda suurema tõenäosusega maandab ta võimalikke riske ning töökeskkond on talle ja kolleegidele ohutum.

Uus iseteenindus peaks ettevõtjale sobima ka seetõttu, et vähendab paberimajandust ja kaotab praegused paberikuhjad. Suurt osa andmetest on võimalik hoida iseteeninduses ja info haldamine on edaspidi lihtsam. Kui juhtumisi algatataksegi ettevõttele järelevalve ja tööinspektor tuleb kohapeale töökeskkonda kontrollima, siis pääseb ta enne külastust süsteemis andmetele ligi ja saab ettevõtte olukorra eelnevalt üle vaadata. Aega säästavad nii ettevõtja kui inspektor. 

Hea teada!

  1. Uuel infosüsteemil on kolm peamist kasutajate gruppi: tööandjad, töötajad ja Tööinspektsioon. Esimeses etapis (2020. aasta esimene kvartal) arendatakse välja infosüsteemi baas, iseteenindus ja järelevalve moodul.
  2. Teises etapis (2021. aasta I kvartal) lisatakse iseteenindusse ettevõtjale vajalikud töövahendid, et neil oleks lihtsam ja kergem tuvastada oma tegevusalaga seotud levinumaid töökeskkonnaga seotud ohte. Tänu infosüsteemis pakutavatele lahendustele saab kavandada ohte maandavaid tegevusi.
  3. Need, kes tunnevad end iseteeninduse kasutamisel ebakindlalt või jäävad hätta, saavad arvestada, et vajadusel Tööinspektsioon juhendab ja annab nõu. 
  4. Asjaajamine muutub lihtsamaks ja asisemaks. Lihtsaid küsimusi saab mugavalt esitada iseteeninduse kaudu, selleks pole vaja koostada ametlikku kirja Tööinspektsioonile. Sama puudutab järelevalvet. Kui inspektor tuvastab midagi ohtlikku (näiteks keelab ohtliku töövahendi kasutamise), siis pärast selle likvideerimist logib ettevõtja läbi arvuti või telefoni iseteenindusse, lisab rikkumise juurde näiteks uue pildi olukorrast, kus probleem on lahendatud ja teema ongi korras. Iga rikkumise lahendamise kohta ei ole edaspidi vaja saata eraldi e-kirja koos tõendusmaterjaliga. 
  5. Selgelt ja täpselt on teada, mida ettevõtjalt oodatakse. Esmalt on näha tegevused, millele peaks kohe rõhku pöörama. Järgneb ülevaade tegevustest, millega tuleks järgmisena tegeleda, et töökeskkond ohutuks muuta. 
  6. Tööinspektsiooni eesmärk pole karistada, vaid juhtida tähelepanu ettevõttes olevate tööohutusalastele puudustele, et töökeskkond saaks ohutuks. Iseteeninduse abiga saame ettevõtteid paremini teavitada, nõustada ja ohutu töökeskkonna loomisel abiks olla.

Uuri täpsemalt!

Projekti tutvustava lehe leiad Tööelu portaalist: www.tooelu.ee/uus 

Osale ja testi!

Sul on ettevõtjana võimalus osaleda ja olla loodava süsteemi testija (vt viidet „soovin võimalusel osaleda iseteeninduses testimisel“) ning anda arendajatele omapoolset tagasisidet. Eesmärgiga, et uus iseteenindus oleks vajadustele vastav ja kasutajasõbralik. 

Väikeettevõtja Eva Lepik, Kiiks ja Knihv poe perenaine:

„Mul on väike, kahe töötajaga firma. Ülesannete maht, mida tuleks läbi töötada ja paberil Tööinspektsioonile saata, on üksjagu suur. Tore oleks, kui seda kõike saaks teha veebis.

Väikeettevõtjana sooviksin ma kokkuvõtlikult kogu infot, et teaksin, mida täpselt tegema peaksin. Olen teinud näiteks ohutusvideosid. Hea oleks, kui saaks need oma töötajate jaoks iseteenindusse üles panna. Ühtlasi näeb ka Tööinspektsioon, et olen oma töötajatele tutvustanud, kuidas paberi lõikamiseks mõeldud giljotiini sõrmi vigastamata kasutada. Praegu on videod mu oma arvutis.

Minu sooviks oleks kompaktne veebikeskkond, kus mulle öeldakse, et ma ei ole oma töötajatele seda või teist teinud, aga peaksin. Väikeettevõtjana oled nagunii mitmes rollis turundajast koristajani, mistõttu oleks hea teada, mida minult eeldatakse.“ 

Tööinspektsioon ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus arendavad Tööelu infosüsteemi koostöös Trinidad Wiseman OÜ ja TripleDev OÜ-ga. Arendust rahastatakse projektist Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimused ,,Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine 2014-2020“.

Tagasi
Suhtlus Tööinspektsiooniga kolib varsti iseteenindusse
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks