Avaleht / Uudised

Ilmunud on Tööelu ajakirja sügisnumber

06.09.2019


Tööelu ajakirja selle aasta kolmandast numbrist saab lugeda kaugtöö kogemustest nii ettevõtluses kui avalikus sektoris. Töölepingu seadusel täitus kümme aastat. Vestlusringis arutlevad toonased läbirääkijad, kuidas saavutati kompromisse ning kuidas edasi liikuda. Septembrikuu viib meid uudistama kooli – vaatame ringi 2019. aasta kooliks valitud Viljandi gümnaasiumis.

Tööelu ajakirja täies pikkuses lugemiseks klikka siia või kaanepildile. Vanemaid väljaandeid on võimalik lugeda Tööelu portaalis asuvast arhiivist.

Esimeses artiklis räägib Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu sellest, milline oli Tööinspektsiooni ja tööturu olukord taasiseseisvumise järel ning millised on kõige suuremad muudatused, mis on nende aastate jooksul aset leidnud.

Kümme aastat hiljem

Maret Maripuu
Tööinspektsiooni peadirektor

Taasiseseisvumine tähendas Eestile muutusi pea kõiges. Algas erastamine, toimus rahareform, suurettevõtete kõrvale tulid ka keskmised ja väikesed. Tiigrihüppega sööstsime digimaailma.

Üks valdkond jäi siiski jäigaks ja kandiliseks, kuhu muutuste tuuled ei jõudnud. Töösuhete regulatsioon püsis koos ENSV-aegse tsiviilkoodeksiga ning juhindus 80ndate lõpu ja 90ndate alguse majanduslikest vajadustest ja ühiskondlikest väärtustest. 

Ettevõtjad pidid kooskõlastama ettevõtete sisekorraeeskirju ja tööaja erisusi tööinspektsiooniga, ka raseda ja alla kolme aastast last kasvatava vanemaga töösuhte lõpetamine pidi saama kooskõlastuse inspektsioonist, rääkimata alaealiste töötamisest ja kõigest muust bürokraatlikust. Tööandjal tuli usinasti Tööinspektsiooni ust kulutada. 

Eeldati, et inimene töötab 40 aastat ühes ametis ja pensionile minnes saab kingituseks nimelise kella, et jääda koju lapselapsi kantseldama või iluaiaga tegelema. Ometi oli juba nullindate alguses olukord üsna teine. Töökoha vahetus oli tavaline, inimesed hakkasid rohkem ringi liikuma ja üha enam väärtustama eraelu. 

Kulus üle 15 aasta, enne kui jõudsime uue töölepingu seaduseni, mis jõustus 1. juulil 2009. Uue seaduse märksõna oli ja on turvaline paindlikkus. Paindlikkus tähendab, et õigusnormid peavad võimaldama pooltel kokku leppida töötingimustes, mis arvestaksid poolte vajaduste ja huvidega. Turvalisus väljendub aga seaduses sätestatud miinimumtingimustes, millest ei tohi kõrvale kalduda, et kaitsta töötajat kui eelduslikult nõrgemat poolt. 

Töölepingu seadus seadis sarnaselt lepinguõiguse üldpõhimõtetega esikohale läbirääkimised. Töösuhetes kehtib kuldreegel: hea tulemus saavutatakse, kui töötaja ja tööandja peavad teineteisest lugu ning on huvitatud teineteise heast käekäigust. Ilma tööandjata ei ole töötajal võimalik tööd teha ja tasu teenida. Ilma töötajateta võib aga tööandja oma uhkete ideede otsas istuda, reaalsuseks need ei saa. 

Seda praktikat kasutasime ka töölepinguseadust koostades. Meil toimusid sotsiaalpartneritega põhjalikud läbirääkimised, mille käigus arutasime kõik üksikasjad läbi. See võttis aega, ent tulemus oli seda väärt. 

Kiiresti muutuvad tööturu vajadused tõid töölepingu seadusesse teise olulise idee – elukestva õppe. Seadusega pandi tööandjale kohustus töötajaid koolitada. Töötajal on aga kohustus osaleda tööandja korraldatud koolitustel ja ka ise end täiendada. Nüüd teavad kõik, et ühte tööellu mahub mitu karjääri. Uudised, et edukas ajakirjanik astus arstiteaduskonda või 60-aastane vanaema läks uuesti ülikooli, on elu loomulik osa. 

Töölepingu seadus mõjutas kõige suuremalt ja emotsionaalsemalt töölepingu lõpetamist. Ühest küljest muutus töösuhte lõpetamine tööandjale vähem kulukaks, teisest küljest tuli juurde lisakohustusi, mis suurendavad töötajate turvalisust. 

Kindlasti oli alguses võõristav, et isegi töövaidluskomisjon või kohus ei saa töötajat töösuhtesse ennistada, kui tööandja sellega nõus ei ole. Nagu rõhutas üks seaduse autoreid Urmas Volens uue seaduse tutvustustel, et niisamuti, nagu ei saa kedagi abiellu ennistada, ei saa ennistada ka töösuhtesse. 

Aeg lendab ning töölepinguseaduse kümnendal tähtpäeval saame taas tõdeda, et digirevolutsioon on töösuhteid ja -keskkonda oluliselt teisendanud: kaheksatunnine kontoris istumine on muutumas ajalooks, kaugtöö aga üha tavapärasemaks, n-ö tööampsud asendavad täistööaega ning piirid töö- ja eraelu vahel on hägustunud. Kui tahame, et regulatsioon ei oleks jalus, vaid päriselt toetaks töösuhte osapooli, ei ole ilmselt pääsu uuest värskenduskuurist, kuid see eeldab ka rahvusvahelisel tasandil töösuhte mõiste uut sisustamist ning uusi suundi tööõiguses. 

Foto: Pixabay

 

Tagasi
Ilmunud on Tööelu ajakirja sügisnumber
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks