Vastab Janika Rõõmus, Tööinspektsiooni juhtiv tööinspektor-uurija:
Tööõnnetus ei lõpe hetkel, kui kannatanu saab esmaabi või tootmisliin uuesti tööle pannakse. Tegelikult algab just siis kõige olulisem osa – juhtunu põhjuste põhjalik ja mis veel olulisem, aus uurimine. Liiga sageli nähakse tööõnnetuse uurimist kui kohustuslikku paberimajandust, mille eesmärk on täita seadusest tulenev nõue. Jah, ühelt poolt on tööõnnetuse uurimise näol tegelemine tagajärjega, kuid teiselt poolt on see tõhus ennetusmeede.
Iga tööõnnetus annab ettevõttele võimaluse õppida. Kui uurimine tehakse pealiskaudselt või jäetakse üldse tegemata, jäävad alles samad ohud, samad puudused ja samad eksimused, mis võivad põhjustada lihtsalt järgmise tööõnnetuse. Tööinspektsiooni praktika on korduvalt näidanud, et paljud tööõnnetused korduvad just seetõttu, et tegelike põhjusteni ei jõutagi või ei taheta neid endale tunnistada.
Sageli püütakse keskenduda töötaja eksimusele. Öeldakse, et töötaja oli hooletu, kiirustas või rikkus reegleid. Kuid ainult töötaja süüdistamine ei lahenda probleemi. Küsimus peab olema palju laiem: miks selline olukord üldse võimalikuks osutus? Kas töötaja juhendamine oli piisav? Kas töövahendid olid ohutud? Kas töötempo või töökorraldus survestas riskima? Kas ohtudele oli varem tähelepanu juhitud?
Tööõnnetuse uurimine peab olema aus. Kui ettevõte hakkab juhtunut ilustama või otsima põhjuseid ainult töötaja käitumisest, jäävad tegelikud probleemid lahendamata. Tööõnnetus on olukord, millest tuleb õppida, mitte võimalus süüdlasi otsida või olukorda peita.
Oluline on ka see, et töötajad ei varjaks juhtunud õnnetusi. Vaikimine võib hiljem kalliks maksma minna. Kui tööõnnetust ei registreerita ega uurita, puudub võimalus ennetada järgmisi sarnaseid juhtumeid. Lisaks võib töötaja jääda ilma vajalikust toest või hüvitistest.
Tööõnnetuste uurimise suurim väärtus seisneb ennetuses. Hästi läbi viidud ja õigetele järeldustele jõudnud uurimine aitab muuta töökeskkonna turvalisemaks kõigi jaoks. Mõnikord piisab isegi ühest väikesemast muudatusest. Näiteks paremast juhendamisest, selgemast töökorraldusest või ohutuma töövahendi kasutamisest, et vältida rasket tervisekahju, pikka töövõimetuslehte või isegi inimelu kaotust.
Ohutuskultuur ei teki üleöö. See kujuneb ettevõttes siis, kui tööandja suhtub igasse õnnetusse tõsiselt ja töötajad tunnevad, et nende tervis on päriselt oluline. Tööohutus ei ole kulu ega bürokraatia. See on vastutus inimeste ees. Iga uurimata tööõnnetus on kasutamata võimalus midagi parandada. Iga põhjalikult uuritud tööõnnetus võib aga ära hoida järgmise tööõnnetuse.
