Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Tööõnnetusega on tegemist kui õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga ja juhtub ajal, mil töötaja:
• täitis tööülesannet;
• tegi muud tööd tööandja loal;
• tegutses tööandja huvides;
• viibis tööaja hulka arvataval vaheajal.
Tööandja peab uurima kõiki võimalikke tööõnnetusi. Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks.
See, kas tööõnnetuse põhjuseks on töötajapoolne tööohutusnõuete rikkumine, selgub uurimise käigus, kuid see ei oma tähtsust otsustamisel, kas tegemist oli tööõnnetusega või mitte. Kui õnnetus juhtub ülaltoodud asjaoludel, on tegemist tööõnnetusega.
Uurimise käigus saab muuhulgas välja selgitada, kas töö oli korraldatud selliselt, et töötajal oli näiteks aega tooteid ükshaaval tõsta või ei olnud töötajal võimalik juhiseid tegelikult täita. Kui juhised olid asjakohased ja töötaja nende vastu eksis, siis peab tööandja juhendamist ja väljaõpet kordama, et tuletada töötajale õiged töövõtted meelde. Kui aga selgub, et töökorralduses on vaja teha muutusi, siis tuleb seda ka teha.
Uurimise läbiviimiseks on tööandjal aega 10 tööpäeva. Peale uurimise lõpetamist koostab tööandja vormikohase tööõnnetuse raporti, mille esitab kolme tööpäeva jooksul Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale.
Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja esitab akti Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamist.
Tööõnnetuse uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.
