Oma murega võivad Tööinspektsiooni poole pöörduda nii töötajad kui ka tööandjad. Üldjoontes on tööandjate pöördumised peamiselt seotud sooviga ennetada või lahendada töökeskkonna psühhosotsiaalset heaolu mõjutavaid probleeme, sh töötajate kõrget stressitaset, rahulolematust töötingimustega, pingeid kollektiivis ning töökiusamise või ahistamise juhtumeid.
Oluline osa vaimse tervise konsultandi tööst on koostöö tööandjaga riskianalüüsi täiendamisel ja täpsustamisel. Kvaliteetne riskianalüüs võimaldab riske korrektselt hinnata, tuvastada enim ohustatud töötajate rühmad ning kavandada meetmeid psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetamiseks ja maandamiseks kõigis tegevusvaldkondades ja ametipositsioonidel.
Töötajate pöördumised on valdavalt seotud töökeskkonnas kogetud või pealt nähtud negatiivse käitumisega. Sageli vajavad need juhtumid täiendavat selgitamist, et hinnata, kas tegemist on töökiusamise, ahistamise või diskrimineerimisega. Pöördumistes peegeldub tihti segadus ja ärevus: info on esitatud lünklikult ning on näha, et töötajatel puudub teadlikkus oma õigustest ja sellest, millise tööandja esindaja poole oma murega pöörduda. Just see on sageli peamine takistus, mis ei võimalda tööandjal olukorda hinnata ja rakendada asjakohaseid abinõusid psühhosotsiaalsete riskide maandamiseks, kuigi ohutu töökeskkonna tagamine on tööandja kohustus.
Pöördumistele püütakse anda võimalikult praktilisi ja tööellu rakendatavaid soovitusi töötajate vaimse tervise ja heaolu toetamiseks. Vajaduse korral tehakse koostööd ka teiste Tööinspektsiooni spetsialistidega, et hinnata olukorda terviklikult ja suunata pöörduja sobiva pädevusega nõustaja juurde.
Tööinspektsioonile laekus vihje tervishoiuasutusest. Töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustiku vastustest ilmnes, et asutuse töörahu ja töötajate vaimne tervis olid psühhosotsiaalsete ohutegurite tõttu oluliselt halvenenud. Mitmed riskid olid juba realiseerunud, sealhulgas ebamõistlik töökoormus (tasustamata ületunnitöö), nõuetekohase puhkeaja puudumine ning puudulik koostöö asutuse juhi ja juhtkonna vahel. Esines läbipaistva tagasiside ja selge kommunikatsiooni puudumist ning viiteid diskrimineerimisele ja töökiusamisele.
Need riskid avaldasid otsest mõju töötajate vaimsele ja füüsilisele tervisele, sest sagenema hakkasid ka haiguslehed. Juhtkond ei olnud seni rakendanud piisavaid meetmeid olukorra parandamiseks.
Olukorda raskendas avalikus meedias ilmunud laim, infosulu tekitamine, tulemustasude kinnipidamine ning halvustavad kommentaarid asutuse juhi töö kohta. Samal ajal avaldasid juhile toetust tema alluvad ning töötajad esitasid ühiselt pöördumise juhtkonna poole.
Juhtkonna hinnangul ei olnud aga olukord nii üheselt mustvalge. Väidetavalt oli asutuse juht korduvalt ületanud volitusi ning muuhulgas õhutanud töötajaid juhtkonna vastu.
Juhtum illustreerib, et töökiusamisega seotud olukorrad ei pruugi olla selgelt eristatavad ning vajavad põhjalikku ja tasakaalustatud käsitlust. Osapoolte vaated ja huvid võivad oluliselt erineda, mistõttu on faktipõhine analüüs ja erapooletu hindamine selliste juhtumite käsitlemisel vältimatu.
