Vastab Mariko Vahula, Tööinspektsiooni juhtiv tööinspektor:
Igal aastal koostatakse Tööinspektsioonis valim ettevõtetest, keda on plaanis aasta jooksul kontrollida. Valimisse satuvad ettevõtted erinevate kriteeriumite alusel. Peamised kriteeriumid, mis on valimisse sattumise aluseks, on:
Riskipõhine valik
Valimisse satuvad eelkõige ettevõtted, mille tegevusala on kõrgema riskitasemega. See tähendab tegevusvaldkondi, kus juhtub enim raskeid või surmaga lõppenud tööõnnetusi, kus esineb enim kutsehaigestumisi ja tööst põhjustatud haigestumisi, on suurem tõenäosus sattuda tööalase ärakasutamise ohvriks ning esineb rohkem tervist kahjustavaid ohutegureid. Samuti võetakse arvesse varasemaid rikkumisi või tööõnnetuste statistikat. Suurem tõenäosus valimisse sattumiseks on ka siis, kui töövaidluste arv on suur.
Juhuvalik ehk ennetav eesmärk
Tööinspektsiooni kontroll ei tähenda alati, et ettevõttes esineb probleeme – järelevalvesse valitakse ettevõtted ka ennetavalt või juhuslikult, et saada ülevaade töötingimustest erinevates sektorites. Kontrollide eesmärk on tagada töötajatele ohutud töötingimused ning tõsta ka tööandjate teadlikkust ohutusest.
Sihtkontrollid
Tööinspektsioon viib igal aastal läbi sihtkontrolle, mis keskenduvad kindlale teemale – näiteks kõrgustes töötamisele, alaealistele töökeskkonnas või töövahenditele puidutööstuses jne. Eesmärgiks on suurendada nii töötajate kui tööandjate teadlikkust töökeskkonnas esinevatest ohtudest ning nende ärahoidmise võimalustest, samuti ka tööandjate aitamine ja nõustamine tervist hoidva töökeskkonna loomisel.
Vihjed ja kaebused
Ettevõte võib valimisse sattuda ka Tööinspektsiooni laekunud vihje tõttu. Kui Tööinspektsioonile teatatakse võimalikust seaduserikkumisest või ohuolukorrast töökeskkonnas, siis lähtudes rikkumise sisust või ohu tõsidusest, kavandatakse järelevalve.
Kokkuvõtteks
Ettevõtted satuvad Tööinspektsiooni valimisse eelkõige riskipõhise valiku, juhuvaliku, temaatiliste sihtkontrollide või vihjete kaudu. Kontrollide eesmärgiks ei ole ainult rikkumiste avastamine ja nende kõrvaldamine, vaid ennekõike tööandja ja töötajate abistamine. Kontrolli käigus juhitakse tähelepanu võimalikele puudustele ning antakse nõu, kuidas töökeskkonda parendada. Tulemuseks on turvalisem ja tervislikum töökeskkond, mis on kasulik nii töötajatele kui ka tööandjale.
Iga töötaja elu ja tervis on oluline ning seetõttu on ohutu ja turvalise töökeskkonna tagamine vajalik nii suures kui ka väikeses ettevõttes – iga inimelu on kulla hinnaga!
