Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusele töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mille eesmärk on seadust ajakohastada, kaotada ebavajalikke nõudeid ja kohustusi ning seeläbi vähendada nii tööandjate kui Tööinspektsiooni halduskoormust. Samal ajal tagatakse töötajate kaitseks vajalikud ohutusnõuded.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on kehtiv seadusandlus loonud olukorra, kus tööandjatel, sõltumata nende suurusest või tegevusalast, lasub hulk erinevaid töökeskkonna ja -ohutusega seotud kohustusi. Osa neist nõuetest ei ole enam asjakohased ning põhjustavad ettevõtjatele tarbetut aja- ja rahakulu.
„Tööohutus on kahtlemata väga oluline, kuid samas ei ole töökeskkonnast tulenevad riskid võrreldavad näiteks tootmisettevõtte ja kontoritöö puhul. Eelnõusse jõudnud muudatused ei mõjuta kuidagi töötaja ohutust, küll aga vähendavad tööandja halduskoormust. Nii jääb ettevõtjal rohkem aega tegeleda oma põhitegevusega, mitte aruandlusega,” selgitas Keldo muudatuste vajadust.
Suurem osa ettepanekutest on suunatud tööandjate ja Tööinspektsiooni halduskoormuse vähendamisele, kuid seejuures on jälgitud, et säiliks töötaja jaoks ohutu ja tervist hoidev töökeskkond.
Peamised muudatused:
Leevenevad nõuded ettevõttele, kus töötab ainult üks inimene, näiteks ei pea iseendale tööandja koostama endale töövahendite ohutusjuhendeid, riskianalüüsi või läbima tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures.
Tulevikus ei pea määrama esmaabiandjat, kui inimesed töötavad üksinda või kui tegu on tervishoiuteenuse osutajatega, nt haiglatega.
Mikro- ehk alla kümne töötajaga ettevõtted ei pea edaspidi enam töötervishoiuarstilt tellima ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi. Samuti ei pea sellised ettevõtted enam esitama töökeskkonna riskianalüüsi töökeskkonna andmekogusse (TEIS), kuid peavad riskianalüüsi koostama ja esitama nõudmisel tööinspektorile.
Pikendatakse töötajate esmase tervisekontrolli aega – senise 4 kuu asemel tuleb tervisekontroll teha 6 kuu jooksul alates töötaja tööle asumisest.
Lisatakse õiguslik alus tööandjale töötajate joobe kontrollimiseks.
Töökeskkonnavoliniku ja -nõukogu valimine ja moodustamine muutub ettevõtetele vabatahtlikuks (seda tuleb teha juhul, kui vähemalt kümme protsenti töötajatest seda soovib). Kui töökeskkonnavolinikku või -nõukogu ei ole, jääb tööandjale kohustus kaasata tööohutuse küsimustes töötajaid. Samuti ei pea tööandjad edaspidi teavitama Tööinspektsiooni määratud töökeskkonnaspetsialistist või valitud töökeskkonnavolinikust.
Lisaks muudetakse ka erinevaid Tööinspektsiooni järelevalvega seotud regulatsioone. Muudatuste eesmärk on vältida dubleerivaid tegevusi riigiasutuste vahel ning vähendada tarbetut bürokraatiat. Näiteks on Tööinspektsioonil edaspidi võimalik viia väärteomenetlusi läbi lühimenetluses. See aitab rikkumistele kiiremini reageerida ja neid ka kiiremini lahendada ning vähendab nii menetluse osaliste kui Tööinspektsiooni halduskoormust.
Täiendavalt saab Tööinspektsioon õiguse teha järelevalvet töötamise registrisse ning töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmete esitamise kohustuste järgimise üle. Lisaks saab Tööinspektsioon edaspidi karistada rahatrahviga töötajaid, kellele on vajalikud isikukaitsevahendid tööandja poolt antud, kuid kes neid nõuetekohaselt ei kasuta.
Eestisse lähetatud töötajate seaduse muudatusega ei pea edaspidi madala riskiga sektorite ehk hulgi- ja jaekaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse valdkonna tööandjad esitama lähetusdeklaratsiooni, kui nad lähetavad töötaja Eestisse tööle kindlaks määratud ajaks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koondas tänavu kevadel ettevõtete esindusorganisatsioonide, töötervishoiu ja tööohutuse ekspertide, sotsiaalpartnerite ning Tööinspektsiooni ettepanekuid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muutmiseks. Valitsus andis oma toetuse muudatusettepanekutele tänavu mais toimunud majanduskabineti istungil.
