Vastab Johan Pastarus, Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant:
Tööandja ülesanne on tagada töötajatele turvaline ja toetav töökeskkond, mis hõlmab ka psühhosotsiaalseid ohte. Konfliktid on selle keskkonna loomulik osa ning need tekivad sageli inimestevahelise suhtluse käigus. Konfliktid võivad olla põhjustatud pingelisest tööst, arusaamatustest, stressist, hirmust või lihtsalt erinevatest isiksustest ja suhtlusstiilidest. Ükski organisatsioon ei ole konfliktidest vaba, sest inimesed reageerivad olukordadele erinevalt. Küsimus pole mitte niivõrd selles, kas konflikt tekib, vaid pigem selles, kuidas sellega toime tullakse ja millal peaks tööandja sekkuma.
Iga konflikt ei vaja juhtkonna sekkumist. Tervet töökeskkonda iseloomustab see, et inimesed suudavad väiksemad arusaamatused iseseisvalt lahendada, kasutades enesejuhtimise oskusi, rahulikku suhtlust ja valmisolekut vaadata olukorda ka teise poole vaatenurgast. Tugev professionaalne kultuur eeldab, et töötajad võtavad vastutuse ka keerulisemate olukordade lahendamise eest ning mõistavad, et vahel on vaja astuda samm tagasi, vabandada või otsida konstruktiivset lahendust.
Tööandja peaks konflikti märkama ja vajadusel sekkuma siis, kui probleem hakkab takistama töö tegemist või muudab töökeskkonna nii pingeliseks, et see mõjutab koostööd või töö tulemusi. Just selles peitubki vahe, millal saab kahe inimese erimeelsusest kogu organisatsiooni mõjutav tööprobleem. Kui töötajad ei saa enam tõhusalt koostööd teha, kui konflikt hakkab levima laiemalt või kui tööandjani jõuavad kaebused ja märguanded, on selge, et tegemist ei ole enam pelgalt isikliku vastuoluga.
Samas on oluline, et tööandja sekkumine ei muutuks liigselt kontrollivaks ega võtaks töötajatelt ära vastutust enda käitumise eest. Üleliigne reguleerimine võib takistada töötajate iseseisvust ja lõppkokkuvõttes pärssida usalduslikku töökultuuri. Tööandja roll ei ole iga väiksema konflikti lahendamine, vaid pigem selge signaali andmine, et töörahu on oluline väärtus. Vajadusel olla ka vahendaja või toetaja rolli võtmine olukordades, kus inimesed ise enam lahenduseni ei jõua.
Konfliktide ennetamine, neile teadlik tähelepanu pööramine ja vajadusel õigel hetkel sekkumine on osa organisatsiooni sisemisest küpsusest. Tööandja ei saa eeldada, et pinged kaovad iseenesest, ent ta ei saa ka iga arusaamatuse peale reageerida.
