Näiteks saab töötada osalise tööajaga või täita kergendatud tööülesandeid. Esimesel kahel kuul peab inimene keskenduma rahulikult tervenemisele ja ravile.
Töötamine kohandatud tingimustes on lubatud alates haiguslehe 61. kalendripäevast. Töötamine kohandatud tingimustes sõltub töötaja terviseseisundist ja tööandja võimalustest teha vajalikke kohandusi, seetõttu on tegu võimaluse, mitte kohustusega. Kui tööaja ja tööandja lepivad kokku, siis võib haiguslehe alusel töötada ka näiteks pärast haiguslehe sajandat päeva. Muu hulgas tuleb kokku leppida tööle asumise kuupäevas, töötasus ja vajaduse korral tööülesannetes.
Alates haiguslehe 60. kalendripäevast peab haigusleht eelduslikult kestma veel vähemalt 30 kalendripäeva (kokku vähemalt 90 kalendripäeva). Selline piirang on vajalik, et tööandja ei peaks töökeskkonnas tegema kohandusi väga lühikeseks ajaks. Kui tööandja ei leia võimalust töövõimetusel viibiva töötaja töötingimuste muutmiseks, tuleb töötajal haiguslehele edasi jääda, ise kui kui töötaja soovib ise töötada. Sel juhul rakendub tavaline haiguselehel viibimise kindlustusjuhtum ja Tervisekassa hüvitab 70% isiku kalendripäeva tulust, mis arvestatakse inimese eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel.
Terviseseisundile kohane töö võib tähendada nii osalise ajaga töötamist, kohandatud töötingimusi või töökeskkonda kui ka kergemad tööülesanded. Sobivad töötingimused määrab raviarst ning need esitatakse töövõimetuslehel. Näiteks võib töötaja puhul, kel on probleeme füüsilise tervisega, olla vaja kohandada raskete esemete tõstmise keeld, kõrgustes töötamise keeld, põlvitamist või kükitamist välistavad tegevused jne. Vaimse tervise probleemide korral võib olla vajalik vältida ajutiselt aktiivset suhtlust või kiiret analüüsi ja suurt vastutust eeldavaid otsustusi. Mõnel juhul tuleb ka kohandada töövahetuse pikkust, vältida öises vahetuses töötamist või töötamist kõrve või madala temperatuuriga tingimustes, töötamist tolmuses keskkonnas jne.
Tööandja ei või haiguslehe ajal töötamise eest maksta töötasu vähem kui 50% enne haiguslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse päevale eelnenud päeval kokku lepitud töötasust. Tervisekassa hüvitab töötasu vahe, mis saab olla maksimaalselt 50%, võrreldes varasema töötasuga. Seega saab haiguslehe alusel töötamise korral töötaja tööandjalt vähemalt 50% senisest töötasust ja Tervisekassalt ülejäänud osa 100%-st töötasust. Tervisekassa võimaldab kompenseerida töötajale osaliselt saamata jäänud töötasu ajutise töövõimetus 61.-182. päeval (tuberkuloosi korral maksimaalselt 180 päeva).
Näiteks oli Mari tööandjaga kokku lepitud kuutöötasu enne kergemale tööle üleviimise haiguslehe algust 1600 eurot (100%). Mari kokkulepitud kuutöötasu kergema töö ajal on 1200 eurot (75%). Maril on sel juhul Tervisekassa makstavaks palgavahe hüvitiseks 400 eurot (25%). Saadav tulu on kokku 1600 eurot ehk 100% (Tervisekassa hüvitab palgavahe 400 eurot ja tööandja maksab töötasu 1200 eurot).
Muudatuse positiivne mõju seisneb pikaajalise haigusega inimeste jaoks tööhõives jätkamisest tulenevad üldise elukvaliteedi paranemises ja tööandjate jaoks tööjõupuuduse leevendamises.
Kui töötaja jäi haiguselehele enne 15. maid 2024, siis temale veel haiguslehe alusel töötamist võimaldada ei saa. Kui ta haigestus aga pärast 15. maid 2024 ja on haiguselehel enam kui kaks kuud, saab ta võimaluse teha haiguslehe alusel terviseseisundit arvesse võtvat tööd.
Vladimir Logatšev - Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist
