Vastab Johan Pastarus, Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant:
Töökeskkond mõjutab alati nii töötaja vaimset kui ka füüsilist tervist. Kui füüsilisi riske nagu müra, kemikaalid või ohtlikud masinad on lihtsam märgata, siis psühhosotsiaalsed ohutegurid on sageli varjatumad. Need avalduvad töökorralduses, töösuhetes ja organisatsioonikultuuris, väljendudes näiteks töötempo ja koormuse, suhtlusstiili, konfliktide lahendamise või puhkepauside võimaldamise kaudu.
Tööinspektsiooni kogemus näitab, et enim teadvustatud psühhosotsiaalsed riskid on töökiusamine ja ebavõrdne kohtlemine. Need on teemad, mille tõttu pöörduvad töötajad kõige sagedamini Tööinspektsiooni poole. Samas on see sageli vaid jäämäe tipp - kiusamist ja ebaõiglast kohtlemist soosib tavaliselt hoopis halvasti korraldatud töökeskkond. Näiteks:
- monotoonne töö vähese vaheldusega kurnab ja tekitab pingeid,
- pikaajaline üksinda töötamine suurendab isoleeritust
- puudulik töökorraldus võib soodustada pingete kuhjumist, mis lõpuks avalduvad konfliktide või kiusamisena.
- Kas töötajal on tööajast üldse võimalus pause võtta?
- Kas selleks on olemas sobiv koht?
- Kas ta pause ka tegelikult kasutab?
Seega võivad nähtavad probleemid viidata sellele, et igapäevased töökorralduslikud ja kultuurilised küsimused on jäänud tähelepanuta.
Psühhosotsiaalsete riskide hindamine ei tähenda vaid küsimustiku täitmist. See on mõtestatud vaatlus ja analüüs, mis mõista, kust probleemid alguse saavad. Näiteks puhkepauside puhul tuleb endalt küsida:
- Kas töötajal on tööajast üldse võimalus pause võtta?
- Kas selleks on olemas sobiv koht?
- Kas ta pause ka tegelikult kasutab?
Nii saab tööandja aru, kas probleem on töökorralduslik, keskkonnast tingitud või seotud töötaja enda harjumustega. Sama loogikat saab rakendada iga psühhosotsiaalse ohuteguri puhul.
Psühhosotsiaalsed ohutegurid on Eestis ametlikult täpsustatud alates 2019. aastast, mil need toodi eraldi paragrahvi alla töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Rahvusvaheline mõõde lisandus 2021.aastal, kui avaldati rahvusvaheline standard ISO 45003, mis keskendub töötajate psühholoogilisele tervisele ja turvalisusele ning seob need teemad töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemiga. See tähendas olulist muutust, sest töötajate heaolu ja töökeskkonna psühhosotsiaalne kliima ei ole enam kõrvaline küsimus, vaid tööohutuse lahutamatu osa.
Kõige olulisem ongi mõista just seda, et psühhosotsiaalsed ohutegurid ei ole pehmed ja teisejärgulised teemad, vaid töötervishoiu ja tööohutuse keskne osa. Hästi korraldatud töökeskkond ennetab kiusamist ja konflikte, toetab töötajate vaimset heaolu ning loob pinnase, kus inimesed saavad teha oma tööd turvaliselt ja motiveeritult.
