Koos tootmisvõimsuse ja tehnoloogilise arenguga kaasnevad ohud, mida ei tohi alahinnata. Tööstus on tööõnnetuste statistikas üks suurima riskiga valdkondi. Iga juhtum tuletab meelde, et tööohutus peab olema tootmise lahutamatu osa.
Ühes suurettevõttes juhtus 18-aastasel neiul raske tööõnnetus. Neiu töötas stantsil, mille juhtimisrežiimi kapi ees oli võti, millega sai seadet kiiresti ümber lülitada. Masin oli seatud käsijuhtimisele, kuid töötaja eelistas jalaga juhitavat režiimi, et tükitöö edeneks kiiremini. Neiu palus mehhaanikul seade ümber lülitada, kes täitis heas usus tema soovi, kontrollimata, kas jalajuhtimine on selle töö puhul ohutu. Mõni minut hiljem jäi neiu käsi stantsi vahele ja ta kaotas kolm sõrme.
Pärast juhtumit eemaldas tööandja võtme ja seadistas seadme nõuetekohaselt. Siiski, mõni kuu hiljem toimus teises osakonnas sarnasel põhjusel uus raske tööõnnetus – töötaja kaotas vasaku käe nimetissõrme lüli, sest ka seal oli treipingi juhtimisrežiimi kapi ees võti, mis võimaldas seadet volitamata muuta.
Paraku ei osanud tööandja esimesest tööõnnetusest saadud kogemust rakendada süsteemselt kogu tootmises. See näitab, kui oluline on, et tööõnnetuste põhjusi ei vaadataks kitsalt ühe konkreetse juhtumi raames, vaid laiendataks õpitu kogu organisatsioonile. Liiga sageli on tööõnnetuse põhjuseks mitte tehnika rike, vaid kiirustamist soodustav töökorraldus või inimlik eksimus, mida saaks ära hoida. Töötaja turvalisus ei ole aeglustav tegur – vastupidi, see on professionaalsuse ja kvaliteetse tootmise tunnus.
Tööstuse tulevik on üha enam seotud uute tehnoloogiate ja automatiseerimisega, mis toovad kaasa nii võimalusi kui ka uusi ohutusriskide liike. Selleks et tehnoloogia tõepoolest ohutust suurendaks, tuleb investeerida töötajate koolitusse ja ohutusväljaõppesse. Sealjuures ei tasu ära unustada inimlikku suhtumist.
Mõni aasta tagasi käisin kolleegiga ühes suures puidutööstusettevõttes. Kõndisime läbi tootmise, kus on kohustuslik kanda kiivreid ja telefonid on keelatud. Käisime seal ohutusjuhiga, kes ei teinud mitte ühtegi märkust töötajatele, kes kiivreid ei kandnud, ega ka neile, kes kasutasid telefone. Kui sellele hiljem tähelepanu pöörasime, siis öeldi, et „meil on ju keelavad sildid“.
Selleks et ohutusmeetmed päriselt töötaksid, on tarvis nende vajalikkust iga päev meelde tuletada ning nende täitmisega ise eeskuju näidata – ükskõik kas oled ettevõtte juht või töötaja.
Tööstus saab Eesti majanduse mootorina edukalt toimida vaid siis, kui selle käigus ei unustata inimesi – neid, kes iga päev tootmise käigus riigi arengusse panustavad. Tööstusettevõtte edu ei seisne ainult toodangu mahus ja kvaliteedis, vaid ka selles, et iga tööpäeva lõpus lähevad töötajad tervena koju. Ohutuskultuuri hoidmine ja arendamine on meie kõigi – nii juhtide kui ka töötajate ühine ülesanne.
Kaire Saarep
Tööinspektsiooni peadirektor
