Töötamise registris tuleb registreerida kõigi füüsiliste isikute töötamised, mille puhul tekib maksukohustus Eestis, ja seda olenemata lepingu vormist ning ajalisest kestusest. Kui tööd tegev isik täidab tööülesandeid välisriigis ja Eestis maksukohustust ei teki, siis ei pea teda töötamise registris registreerima.
Erandina tuleb töötamise registrisse kanda ka tasuta töötamine äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures.
Töötamise registri kande õigsuse eest vastutab kande tegija ehk tööandja.
Töötamise registri kanne tuleb teha:
- hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks;
- 7–12-aastase lapse töölevõtmise puhul kümme tööpäeva enne lapse tööleasumist;
- töötamise peatumine kümne päeva jooksul peatumise päevast arvates;
- töötamise lõpetamine kümne päeva jooksul lõpetamise päevast arvates.
Oluline on teada, et töötamise registri kanne ei alusta ega lõpeta ühtegi töösuhet.
Töötamise registri kanne on vajalik info erinevatele asutustele. Töötamise registri kandega on seotud mitmed inimese jaoks oluliste õiguste tekkimised, sealhulgas õigus ravikindlustusele ja vanemahüvitisele, aga ka õigus töötuks jäämisel ennast töötuna arvele võtta ja taotleda töötushüvitisi.
Töösuhe tuleb vormistada kirjaliku töölepinguga, mis tuleks allkirjastada juba enne tööle asumist (v.a kuni kahenädalased töötamised, mille puhul ei ole kirjalik tööleping nõutud, kuid vaidluste ärahoidmiseks siiski soovitav). See, mis peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma, on kirjas töölepingu seaduse paragrahvides 5 ja 6.
Töölepingu seadus kohustab tööandjat töötajat kirjalikult teavitama ka tingimustest, mida iga tööleping eelduslikult ei sisalda. Nimetatud kokkulepeteks on: tähtajalise töölepingu sõlmimine, konkurentsipiirangu või saladuse hoidmise kohustuse sisu, kaugtöö tegemine, renditöö tegemine, summeeritud tööajaarvestuse kohaldamine, kulutuste hüvitamine ja töötingimused, kui töötaja töötab pikemat aega välisriigis. Töölesoovijal on õigus tutvuda töölepingu projektiga ning teha sinna oma ettepanekuid.
Enne tööle asumist on tööandja kohustus teavitada töötajat töökorralduse reeglitest. Kui tööandja juures on sõlmitud kollektiivleping, peab töötajat sellest teavitama ja andma võimaluse selle sisuga tutvuda.
Enne töölepingu allkirjastamist tuleb läbi lugeda töölepingu tekst tervikuna ning veenduda, et kõik olulised kokkulepitud tingimused on selgelt ja arusaadavalt kirjas. Tööleping on sõlmitud, kui mõlemad pooled on jõudnud kokkuleppele kõikides tingimustes.
Töölepingu seaduses on töölepingu lõppemise alused sätestatud ammendavalt. See tähendab, et seaduses sätestamata alustel tööleping lõppeda ei saa. Töölepingu lõppemise alused on töösuhte lõpetamine kokkuleppel, tähtaja möödumine, töötaja surm, füüsilisest isikust tööandja surm, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades, ja ülesütlemine. Järelikult ainult töötamise registri kande alusel ei saa töösuhet lõpetada.
Töölepingu saab üles öelda ainult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud ülesütlemisavaldusega. Ülesütlemisavalduses peab olema kirjas seadusest tulenev töölepingu ülesütlemise alus ning põhjendus (töötaja ei pea korralist ülesütlemist põhjendama) ja töösuhte viimase päeva kuupäev. Töölepingut saab üles öelda üksnes edasiulatuvalt. Tagasiulatuv ülesütlemine on tühine. Töölepingu ülesütlemisel peab järgima töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaegu. Töölepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks, kui teine pool on selle kätte saanud.
