PARE, Töötukassa ja Tööinspektsioon korraldavad koos Arvamusfestivali tööelu ala

Tööelu teemade olulisus

Töötukassa tööandjate teenuste osakonna juhataja asetäitja Livia Laas kommenteeris, et vaatame tänavu otsa tööelu ala kõigile aspektidele. „Kuidas töötajaid või tööd leida, mida tööturul üldse silmas pidada ja kuidas hoida ennast töötamisel tervena, sh vaimse tervise vaates. See on meile ka Töötukassa vaatest hästi oluline,“ ütles Laas.

„Tööelu on osa meie kõigi elust, erineval eluetapil puudutab see igaüht meist. Seetõttu on eriti tähtis sildade loomine erinevate valdkondade vahel. Näiteks haridus ja tööelu, eri põlvkondade sulandumine töömaailmas, vanemaealiste kaasamine ja noorte leidmine, nende karjääritee toetamine,“ selgitas Töötukassa personalijuht ja PARE juhatuse liige Kristiina Palm.

Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep lisas, et tööelu ei ole mustvalge, kus üks on alati ohver ja teine süüdlane. „Meie soov on tuua eri osapooled kokku, et teineteist mõista, kuulata ja õppida. Rõhk on probleemide mõtestamisel ja lahenduste otsimisel, mitte süüdlaste nimetamisel.“

Tööelu alal toimuvate diskussioonidega soovivad kõik kolm asutust teadvustada, et kõigel on kaks poolt. „Ei ole ainult tööandja tahe ega ei ole ka ainult töötaja tahe – tööelu peab olema tasakaalus. Usume, et üksteist rohkem kuulates oleks võimalik teineteisele lähemale astuda ja püüda teist poolt mõista ning vajalikeks muutusteks lahendusi leida,“ sõnas Coop Eesti Keskühistu personalidirektor ja PARE juhatuse liige Kerstin Jaani.

Kahel päeval saab kuulda arutelusid järgmistel teemadel.

• Kes koristab?!

Mis on tänase tööjõuturu vajadus? Kuidas saada üle välistööjõu hirmudest ja vähendada odava tööjõu sissetoomisega kaasnevaid riske? Meie ajalooline koorem hoiab meid skeptilisena võõra ees, kuid oleme olukorras, kus me olemasoleva tööjõuga enam hakkama ei saa. Miks me kardame välistööjõudu?

• Kas töötaja on alati nõrgem osapool?

Arutelu keskmes olevad kogemuslood toovad esile olukorrad, kus töötajad ei ilmu tööle või võtavad ootamatult haiguslehe. Kuidas see mõjutab tööandjat, eriti sektorites, kus lihttööjõud on hädavajalik, nagu klienditeenindus ja puhastusteenindus? Kas kaugtöö võimaldab tööandja süsteemi ära kasutada? Arutleme ka meedia rolli üle – miks kajastatakse tööandjaid enamasti negatiivselt ning kui suur mõju on sellel mainele ja käibele?

• Õpiamps kui osa tööst

Elukestev õpe eeldab pidevat arengut tööl. Kuidas aitavad õpiampsud töötajal kasvatada professionaalsust ja tööandjal saada töötajate oskusi võimalikult tõhusal viisil vajalikule tasemele? Paneelis jagatakse elulisi näiteid ja häid praktikaid sellest, kuidas on organisatsioonid rakendanud õpiampse. Samuti tuleb juttu ajakohastest õpimeetoditest.

• Töökius otse laval

Töökiusamine on üha enam esile kerkiv probleem, mis mõjutab tuhandeid inimesi üle Eesti. Arutame, millal on tegemist töökiusamisega ja millal legitiimsete tööandja ootustega. Läbi lühietenduste ja arutelude avame töökiusu teema emotsionaalseid ja praktilisi kihte. Aitame mõista, kust jookseb piir – millal muutub töökeskkond vaenulikuks ja millal on lihtsalt tegemist tavapäraste tööalaste pingetega. Soovime luua ruumi teadlikkuseks, kaasaelamiseks ja aruteluks, et üheskoos töötada tervema töökultuuri nimel.

• Juhi võim versus töötaja julgus

Arutelu keskendub võimu tajule ja selle mõjule juhtimises. Miks töötajad ei räägi, kuigi juht kinnitab, et uks on avatud? Kas juht juhib teadlikult või lihtsalt täidab positsiooni? Kuidas mõjutab juhi emotsionaalne vanus juhtimiskvaliteeti? Räägime töötajate allasurutud häälest, psühholoogia kasutamisest juhtimises ning piirist siira toetuse ja manipuleerimise vahel. Arutleme ka isejuhtivate tiimide, holakraatia ja juhi rolli tegeliku tähenduse üle.

• Kas kõik on kiusamine?

Arutelu keskendub noorte ja mitmekesiste tiimide juhtimisele ning personaliseeritud juhtimise piiridele. Mis eristab eetilist ja ebaeetilist juhtimist? Kuidas mõjutab juhi rolli tajumine meeskonna dünaamikat? Uurime, miks hea juht ühes organisatsioonis ei pruugi olla hea juhina tajutav teises. Arutleme enesejuhtimise, vastutuse ja ohvrimentaliteedi üle ning küsime, kas ja kui palju vastutab juht töötaja läbipõlemise eest ning kas ta teadvustab oma mõju.

• Disainime tööd!

Tööturg peab muutuma personaliseeritumaks. Juttu tuleb takistustest, mis praegu pärsivad töökohtade disainimist. Samuti jagatakse näiteid, kuidas tööandjad on praegustes tingimustes leidnud nutikaid ja paindlikke võimalusi töökohtade disainimiseks.

• Kas kiirustades elad kauem?

Arutelu keskendub küsimusele, miks me kiirustame. Tööpsühholoogid aitavad mõista, miks töötajad seavad tööandja ootused või saadava tulu oma elust ja tervisest ettepoole. See ei puuduta ainult tootmist ja ehitust, vaid ka kontoritööd, kus kiirustamine võib põhjustada eluaegseid tervisekahjusid. Kuidas kujundada töökultuuri, kus riske ennetatakse? Arutelu hõlmab ka igapäevaelu – kuidas vältida ohtlikke harjumusi nii tööl kui koduses keskkonnas, alates pauside pidamisest kuni turvalise tööviisini.

• Kuidas juhtida riiki? Visiooni põhjal? Väärtuste põhjal?

Arutelu keskendub juhtimise tasakaalule: kas tugev visioon õigustab üleolevat käitumist või kas väärtuspõhine juhtimine saab toimida ilma selge suunata? Kuidas tagada juhtimine, mille üle ei peaks häbi tundma ka riigi tasandil? Kas valitsus vajab personalijuhti? Räägime jätkusuutlikust juhtimisest, maatriksstruktuuride mõjust ja rollimuutuste võimalikkusest. Uurime ka naiste rolli väärtuspõhises juhtimises, nende mõju tippjuhtimises, võimestamist ja sookvoote.

Täispikka kava näed Arvamusfestivali kodulehelt, ent üles astuvad näiteks Heli Raidve, Kristina Kallas, Veljo Konnimois, Kaido Padar, Kaia Laineste, Triin Ploompuu, Kaire Saarep, Gerth Kivima, Johanna Rähn, Maria Kütt, Taimar Peterkop, Kerstin Raidma, Priit Koit, Lavly Perling ja paljud teised!

On oluline, et tööellu saaksid panustada kõik inimesed, kes seda ise soovivad, seetõttu on ka sel aastal tööelu alal ligipääsetav kõigile ehk olemas on tugevdatud kate alale pääsemiseks ratastooliga, lisaks on kõigil teemadel viipekeele tõlge.

Arvamusfestivalil toimub 8.–9. augustil Paides. Tule kuulama, kaasa mõtlema ja kaasa rääkima, sest hea tööelu on meie kõigi ühine vastutus.