Liigijuht Maire Udras jutustab tantsude ja mustritega Kagukandi lugu

Mida teeb tantsupeo liigijuht?

Tantsupidu lavastab kunstiline toimkond, kuhu kuuluvad pealavastaja, liigijuhid, liigijuhi assistendid, muusikajuht ja dramaturg. Kunstiline toimkond vastutab kogu peo kunstiliste eesmärkide täitmise eest. Laiemalt vaadates seisavad liigijuhid rahvatantsu käekäigu ja tantsupeo traditsiooni edasikandmise eest.

Tantsupidu „Iseoma“ jutustab suguvõsa kokkutuleku lugu ja lavastuses tulevad esile eri piirkondade tavad, traditsioonid ja lood. Mina vastutan Kagukandi liigi ehk piirkonna eest, kuhu kuuluvad Võrumaa ja Põlvamaa. Kagukandi liigis on ühinenud kaks kultuuriruumi, võrokesed ja setod, ning mitut tüüpi tantsurühmad – sega-, laste- ja pererühmad. Põnev on kunstiliselt välja tuua seda, mida meie piirkond endas kannab. Ja põnev on rakendada eri vanuses ja koosluses tantsijaid nii, et kõik tunneksid end suure lavastuse olulise lülina.

Liigijuhi tööpõld on väga lai ja teinekord ei saagi aru, kus see algab või lõpeb. Peamiselt vastutan oma liigi lavastuse eest, mis tantsupeo pika protsessi tulemusena väljakule jõuab. Alguse saab see repertuaari valikust, mille järel õpetatakse tantsuõpetajatele seminaridel tantsud selgeks. See protsess kulmineerub mustrijoonistega, mis väljakul silmailu pakuvad. Liigijuht vastutab ka oma meeskonna kokkupanemise eest, liigi eelproovide, ettetantsimiste, hindamiste ning hiljem Kalevi staadionil toimuvate proovide läbiviimise eest. Koostöös muusikajuhiga pannakse paika kogu repertuaari muusikaline pool.

Kuidas tantsupeo mustrid väljakule jõuavad?

Enamasti mõtleb tantsude mustrid välja liigijuht ja see töö meeldib mulle väga. Väljakule tekkivad mustrid peavad samamoodi lugu rääkima nagu tants ise ja andma edasi piirkonna olemust. Seekord toon mustritega väljakule meie kandi kõrgeimad mäed: Vällamäe ja Suure Munamäe. Tants “Haani miis” toob mustritega väljakule meie kandi kõrgeimad mäed ja tants "Kagukandi klaar" joonistab väljakule seto mustri.

Kui mustrid on välja mõeldud, siis tuleb tantsurühmad joonistesse paigutada. Ettetantsimiste käigus vaadatakse tantsijate tehnilist taset ja kindlasti ka rahvarõivaid, mille põhjal iga tantsurühm väljakul oma koha leiab. Kagukandi liigis saavad erilise tähelepanu lapsed, kes lisaks lasterühmadele tantsivad ka pererühmades.

Seejärel aitab veebikujundaja minu mõtted visanditelt arusaadavaks kujundada. Esialgu märgitakse rühmad joonisele numbriga ja pärast eelproove asendatakse numbrid kindlate tantsurühmadega. Nii teavad tantsijad juba enne proovi tulekut, kus nad joonises asuvad. Kalevi staadioni muruväljakule pannakse numbrimärgistus, et tantsijad oskaksid kohapeal orienteeruda. Ka proovides tuleb veel muudatusi ette. Näiteks vahel tuleb muuta rühma, kes teised rühmad platsile veab, et kõik õiges järjekorras õigeks ajaks oma kohtadele jõuaksid. Tähtis on teadmine, et kõik ei ole kivisse raiutud. Tuleb olla paindlik ja see teebki platsitöö huvitavaks. Kui midagi ei toimi, tuleb teha uus otsus. Ka tantsijad on tänulikud, kui ebaloogilised liikumised loogilisteks muudetakse.

Kui palju liigijuhid hoolitsevad tantsijate ohutuse eest?

Liigijuht vastutab selle eest, mis toimub platsil. Kui päike paistab, siis liigijuht vaatab, et oleks piisavalt joogipause, ja tuletab meelde, et peakatted peavad olema peas. Tuleb näha riske ja neid maandada. Liigijuhina tuleb pidevalt mõelda, millal anda pause ja millal tantsuga jätkata.

Lapsed vajavad platsil teistsugust lähenemist kui täiskasvanud, seega peab platsitöö olema väga hästi läbi mõeldud. Minu eesmärk on, et lapsed oleks hoitud ja proovid neile liiga kurnavaks ei kujuneks.

Kirjelda mõnda lõbusat seika, mis tantsupeo korraldamisest meelde on jäänud.

Armastan huumorit ja lustakaid lugusid juhtub tantsijatega alatasa. Näiteks kasutan tantsu õpetades vahel klassikalisest tantsust pärit prantsusekeelseid väljendeid. Ühel varasemal tantsupeol ütlesin naisrühmadele proovi ajal, et palun kõik tantsijad en face, mis tähendab, et seisad kogu keha ja pilguga pealtvaatajate suunas. Minu tantsijad sõitsid pärast proovi bussiga ja kuulsid, kuidas üks naisrühma tantsija ütles teisele, et kujutad ette, ta ütles meile nagu koerale „fass-fass“.

Tantsupeo teises eelproovis jäi kahe tantsu vahele pikem paus, kuni esimest tantsu hinnati. Kuulsin, et rahvas saalis naerab, tõstsin paberite kohalt pea üles ja vaatasin, et kõik mehed laval on toenglamangus ja teevad järgmist tantsu oodates kätekõverdusi.

Millised hetked on tantsupeo korraldamises kõige pingelisemad?

Vaieldamatult on pingeline kogu tantsupeo korraldamise protsess, kuid vaimne ja füüsiline pinge saavad eelkõige kokku tantsupeonädalal. Intensiivne töö, suur vastutus ja lahenduste otsimine väga erinevatele olukordadele. Peab olema heas vormis, sest tantsupeonädalal algavad päevad varakult ja lõpevad hilistel õhtutundidel. Liigijuhtidel ja korraldusmeeskonnal venivad päevad veel pikemaks kui tantsijatel, sest proovidele järgneb igal õhtul koosolek, kus arutatakse läbi kõik lahendamist vajavad küsimused. See käib asja juurde ja on äge.

Tantsupeo etendusi on mul põnev vaadata kõrvaltvaatajapilguga, sest alles siis selgub, kas minu seatud kunstiline pool realiseerub ja kas ma ise saan elamuse oma tehtud tööst. Vägev tunne tekib teadmisest, et tantsupidu jälgib terve Eesti. Kogu tantsupidu ettevalmistus koos tantsupeonädalaga on väga huvitav ja hulgaliselt rõõmu pakkuv protsess, mis kaalub üle igasuguse pingefaktori.

Kuidas te tööpingeid maandate?

Tantsuõpetaja amet ei ole minu peamine töö, vaid kirg, mis täidab õhtud ning milleta ma oma elu ette ei kujuta.

Parim viis stressi maandamiseks on minu jaoks loodus ja aiatööd. Pööran suurt tähelepanu unekvaliteedile – olen küll hommikuinimene ja suudan vara ärgates kohe tegus olla, kuid uni ei tohi kannatada. Samuti mängivad muusika ja kultuurielamused vaimse tasakaalu hoidmisel väga olulist rolli. Olen alati armastanud eri muusikastiile, kuid iseennast paremini tundma õppides olen mõistnud, et kuulan muusikat vastavalt oma hetkeemotsioonidele.

Minu päev on täpselt planeeritud, et kõik olulised tegevused saaksid oma aja ja koha. Igapäevarutiini kuuluvad hommikuvõimlemine ja tervislik toitumine. Olen märganud, et kui tunnen äkilist vajadust magusa järele, on see sageli märk tasakaalu puudumisest. Selle asemel, et soovile järele anda, otsin teadlikult viise pingete maandamiseks – olgu selleks jalutuskäik looduses, muusika kuulamine või lihtsalt lühike hingamispaus, et keskenduda hetkes olemisele.

Olen pooleteistaastase lapselapse vanaema. Iga video temast või koos temaga toimetamine teeb imet. See on perega koos veedetud kvaliteetaeg.

Mida on tantsupeo korraldamine teile õpetanud?

Olen saanud oma piire kombata ja selle kaudu end paremini tundma õppida. Olen näinud, milleks olen võimeline, ja olen omandanud oskusi, kuidas oma energiat jagada ja end hoida, et mitte läbi põleda. Olen õppinud etapiviisiliselt mõtlema, sest alati ei ole mõistlik ainult lõppeesmärgile keskenduda. Oskan jääda korraldusprotsessis palju rahulikumaks ja pingetaluvus on paranenud. Kõik see on andnud juurde palju enesekindlust ja olen tähele pannud, et ma ei karda masside ees rääkida.

Sel aastal saan end jälle teistmoodi proovile panna, sest tööprotsess erineb piirkondlike liikide tõttu eelnenud aastatest. Varem tuli naisrühmade liigijuhina palju üle Eesti käia. Katsetan nüüd, kui palju saan eeltööd ära teha Lõuna-Eestist, ja vaatan, kui hästi ma suudan tantsijad ja juhendajad ette valmistada, et neil Tallinnas lihtsam oleks.

Ma olen väga tänulik ja õnnelik, et saan olla suure peo tegemise juures. Hea on teha seda koos inimestega, kellega tunnen end hästi. Tantsuõpetajad ja tantsijad on eriline seltskond, kellega saab korda saata imesid. 

Tekst: Angela Rääk

Fotod: Aigar Nagel ja Tiina Tuul