Kes asendab puuduvat kolleegi ja kas selle eest võiks ka tasu saada?

Tekst: Raigo Jahu

Alati ei pruugi asendaja leidmine olla ilmtingimata vajalik. Näiteks siis, kui tööde valmimise tähtajani on veel aega. Küll aga võib pikem töölt eemal olek tähendada, et tööle naasmisel ootab ees intensiivsem periood, et vajalikud ülesanded saaksid tähtajaks tehtud.

Kahtlemata on asendaja leidmine hädavajalik näiteks tervishoiu valdkonnas. Ei ole ju mõeldav, et EMO uksel saadetakse inimesed tagasi ja palutakse mõne päeva pärast uuesti proovida. Niisamuti ei tule kõne alla, et haiglas ravil olevatele inimestele öeldaks hommikul, et täna tuleb teil ise hakkama saada.

Tartu Ülikooli Kliinikumi personaliteenistuse direktori Gerli Kuldre sõnul korraldavad igapäevatööd, sealhulgas asendamisi, osakondade juhid. „Neil on reeglina teada, kes töötajatest on valmis vajaduse korral vabal päeval tööle tulema ja potentsiaalselt ületunde tegema. Nii hoiavad juhid kokku aega, mis kulub ootamatult asendaja leidmiseks. Eeskätt püütakse asendaja leida sama osakonna töötajate seast ning kui see ei õnnestu, siis sama kliiniku või teenistuse piirest,“ kirjeldab Kuldre.

„Mõningate tööde tegemiseks, näiteks pigem tugiteenistustes ja vähem kliinilistes üksustes, võetakse puhkuste perioodil tööle asendajad tähtajalise töölepingu alusel. Osal juhtudel on töötajad võetud tähtajatu töölepinguga n-ö liikuvale tööle. Näiteks puhastajatel on üldjuhul kindlaks määratud tööpiirkonnad, välja arvatud neil, kes töötavad seal, kus on parasjagu asendusvajadus,“ lisab Kuldre.

Suur osa elanikkonnast sõltub igapäevaliikluses ühistranspordist. „Töötajate asendamine on meie igapäevatöös alati väljakutse, eriti olukorras, kus asendus tuleb leida ootamatult ja kiiresti. Kuna suurem osa GoBusi töötajatest on bussijuhid, siis on asendamise vajadus peamiselt just selles ametigrupis. Tavapärases töökorralduses kasutame nn reserve ehk juhte, kes on valmis lühikese etteteatamisega liinile minema. Paraku tuleb ette ka olukordi, kus haigestunuid on rohkem, kui olemasolevad reservid katavad. Siis alustavad dispetšerid kiirelt suhtlust – helistatakse ja uuritakse, kas mõni juht on valmis tulema varem tööle või võtma lisavahetuse,“ kirjeldab AS GoBus Lõuna-Eesti piirkonnajuht Ramses Riive.

Läbimõeldud lahendus töötajate asendamise korraldamiseks on samamoodi oluline haridusasutustes. Mõne üksiku tunni saab küll asendada iseseisva tööga, kuid õppekavas edasiminekuks on vaja õpetajat. Võru Gümnaasiumi direktor Karl Kirt ütleb, et neil on ühes kuus kuni kolme tunni asendamine arvestatud põhitöö hulka. „Nii saame kaetud lühiajalise asendamise vajaduse. Sõltuvalt õppeainest, näiteks kehalises kasvatuses, on võimalik mitu gruppi kokku panna ja tunnid ajutiselt ühe õpetaja poolt läbi viia,“ selgitab Kirt.

Asendajate leidmine on keeruline

Puhkusele siirduvale kolleegile asendaja leidmine on mõnevõrra lihtsam kui äkitselt töölt eemale jäänud kolleegile. „Erinevalt ootamatutest haigestumistest on puhkusele jäämine üldjuhul minimaalselt kaks nädalat ette teada. Suur osa puhkustest planeeritakse terve aasta kohta varakult ette. Nii saab jälgida, et liiga palju inimesi samal ajal puhkusel ei oleks ning vajalik arv töötajaid oleks pidevalt olemas,“ sõnab Kuldre.

„Haigestunud töötajale asendaja leidmine on keerulisem, kuivõrd asendusvajadus tekib ootamatult. Sellistel puhkudel püütakse jõuda kokkuleppele mõne osakonna töötajaga, kes on valmis lühikese etteteatamisega vabast päevast tööle tulema. Seejuures tuleb jälgida, et töötajale oleks igapäevane ja -nädalane puhkeaeg jätkuvalt vajalikus mahus tagatud,“ selgitab Kuldre.

Karl Kirt toob välja, et lühiajalist asendamist tuleb koolides kõige enam ette perioodidel, kui levivad viirushaigused. „Kui õpetaja on haigestumise tõttu eemal nädala või kaks, siis saame tema asendamise tavaliselt oma meeskonnaga kaetud. Kui aga kolleeg jääb töölt eemale pikemaks ajaks, siis tuleb leida parem lahendus. Eelistatud on see, kui keegi meie meeskonnast töötab ajutiselt suuremal koormusel. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb asendaja leida mõnest lähedal asuvast koolist või kohalikust kogukonnast,“ ütleb Kirt.

Ka Kuldre sõnul on kõige keerulisem leida asendajaid haiguste perioodil, mil sageli on korraga ära mitu töötajat. „Samuti on asendajate leidmine keerukam nendes osakondades, kus on töötajate puudus,“ lisab ta. Suur töötajate puudus iseloomustab nii tervishoidu kui ka haridust laiemalt, mistõttu on asendamiste korraldamine neis valdkondades selle võrra keerukam.

Ramses Riivegi toob välja, et puhkuseperioodide asendused on oluliselt paremini planeeritavad ning tööjõuvajadus arvestatakse juba puhkusegraafikute koostamise faasis. „Haigused on seevastu ootamatud ja vajavad kiiret reageerimist. Vahel tuleb asendus leida lausa tööpäeva keskel, et reisijate teenindus saaks sujuvalt jätkuda. Kõige keerulisem oli olukord COVID-19 pandeemia ajal, mil tuli toime tulla mitme ootamatu ja samaaegse haigestumisega. Tänu tublidele kolleegidele ja heale koostööle suutsime ka need katsumused edukalt ületada,“ lisab Riive.

Õpetajatele asendajate leidmise lihtsustamiseks on ellu kutsutud asendusõpetajate programm. Mõnegi koolipere jaoks on programm teinud asendajate leidmise lihtsamaks, kuid mitmes piirkonnas ei ole neid inimesi palju, kes on end võimaliku asendajana kirja pannud. Seetõttu tuleb osal koolidel otsida ise asendajaid kohalikust kogukonnast. „Minu praktikas on pikemaks ajaks töölt eemale jäänud õpetajad pakkunud ise välja võimalikud inimesed, kes neid võiks asendada,“ kirjeldab Kirt.

Kuldre sõnul on kliinikumiväliste asendajate kasutamine kõige tõenäolisem suvepuhkuste ajal. „Selleks sõlmitakse inimestega tähtajalised töölepingud. Oleme seda võimalust kasutanud näiteks tugiteenistustes oskus- ja abitööliste asendamiseks, samuti kliinilisel poolel võimaluste piires ja pädevust arvestades abiarste või abiõdesid tööle rakendades. Abiarstid ja -õed võivad töötada eriala arsti või õe juhendamisel ja vastutusel,“ selgitab Kuldre.

Tasu asendamise eest

Sageli tekib küsimus, millistel juhtudel võiks asendamise eest oodata lisatasu. „Kuna kolme tunni asendamine ühes kuus on arvestatud põhitöö hulka, siis seda me eraldi ei tasusta. Kui ühes kuus on õpetaja asendanud rohkem tunde, siis on meil selle eest ette nähtud lisatasu. Kui asendaja leitakse väljastpoolt kooliperet, siis sõlmime temaga töölepingu ajutiseks asendamiseks ja töö on samuti tasustatud,“ selgitab Kirt.

Riive ütleb, et neil arvestatakse asendamised üldjuhul ületundidena ja tasustatakse vastavalt tööaja arvestusele.

Kuldre sõnul on asendamise tasu ette nähtud ka kliinikumis. „Asendustasu maksmiseks on juhtidele töötasu eelarvesse ette nähtud vajalikud finantsvahendid, mille arvelt saab maksta lisatasu eemal viibinud või lahkunud töötaja tööülesannete täitmise eest ehk asendustasu. Lisaks on meil ette nähtud intensiivsustasu tavapärasest väiksemas meeskonnas töötamise eest,“ kirjeldab Kuldre.

Soovitused tööandjatele

Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev ütleb, et oluline on vaadata, kas asendamine on lühiajaline ja ajutine või toob kaasa püsiva töökoormuse kasvu.

„Kui ettevõttes on kehtestatud selged reeglid, näiteks kes on määratud asendajaks teise kolleegi ajutise tööst eemale jäämise korral (nt puhkuse või haiguse tõttu), siis võib see olla osa tema tavapärasest tööst ja töötasus on juba kokku lepitud. Kui aga kolleegi asendamine tähendab ajutist lisakoormust, peaks tööandja hindama, kas see jääb töötaja tavapäraste tööülesannete hulka. Kui töötaja peab pidevalt täitma kahte ametikohta korraga või asendamine kestab pikemat aega, võib olla põhjendatud kas lisatasu maksmine, tööaja kohandamine või muu kompensatsioon,“ selgitab Logatšev.

Logatšev toob välja, et kontoritöös võib lisakoormus väljenduda ka näiteks tähtaegade surve suurenemises, täiendavate ülesannete lisandumises või lisavastutuses. „Kui tavapärane töökoormus kasvab märgatavalt ning tööülesannete prioriteedid muutuvad, võib see põhjustada suuremat tööpinget ja stressi. Sellistel juhtudel on oluline, et tööandja pakuks võimalikke kompensatsioonimeetmeid, näiteks paindlikumat tööaega, tööjaotuse korrigeerimist või rahalist lisatasu,“ lisab ta.

Logatšev soovitab tööandjatel juba ennetavalt kehtestada selged reeglid ja kokkulepped, et asendamine oleks õiglaselt korraldatud. Selge süsteem aitab tema sõnul vältida arusaamatusi ja tagab töötajate rahulolu.