Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega, neljas vaktsiinidoos lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6-7-aastaselt ja 15-16-aastaselt. Terviseameti soovitusel tuleb täiskasvanutel teha dT-kordusvaktsiin iga kümne aasta tagant, et tagada püsiv immuunkaitse nende raskete haiguste vastu. Kuna tegemist on vaktsiiniga, mida paljud kipuvad unustama, aitab apteegis vaktsineerimine tagada inimeste teadlikkuse suurendamise ja teenuse parema kättesaadavuse.
Vaktsineerimise teenust ja vaktsiinide hankimist korraldab Tervisekassa. “Difteeria-teetanuse vaktsineerimine kuulub Eesti riiklikusse immuniseerimiskavasse ning on tööealistele täiskasvanutele ainuke kavapõhine tasuta vaktsiin”, selgitab Tervisekassa apteegiteenuse ja vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe. “Vaktsineerimise võimaldamise laiendamine apteekidesse on oluline samm ennetusteenuse kättesaadavuse suurendamiseks”, lisab Jäe.
„Vaktsineerimine apteegis on kiire ja mugav viis oma tervise eest hoolitsemiseks, mille saab ühildada näiteks rutiinse poeskäiguga. Apteek on inimesele sageli kõige lähem koht vaktsineerimiseks, mis on avatud ka peale tööpäeva ja nädalavahetusteti“, sõnab Eesti Proviisorapteekrite Liidu juht Ly Rootslane. Apteegis vaktsineerimiseks saab broneerida aega aadressil www.vaktsineeriapteegis.ee.
Vaktsineerimine apteekides toimub eelregistreerimise alusel ning selle viib läbi vastava koolituse saanud tervishoiutöötaja. Difteeria-teetanuse vaktsiin on täiskasvanutele tasuta, kaitset tuleb uuendada iga 10 aasta järel.
Lisaks apteekidele pakuvad difteeria-teetanuse vaktsineerimist ka mõned töötervishoiuarstid üle Eesti. Töötervishoiuarsti visiidi raames on mugav viis enda immuunsuse kaitset uuendada. Väga oluline on see just ametikohtade puhul, kus on suurem kokkupuude vigastuste, muljumiste või määrdunud haavade tekkimise riskiga. Soovitame töötajatel uurida oma tööandjalt või töötervishoiuarstilt, kas vaktsiin on teenusepakkuja poolt kättesaadav. Samuti on võimalus end vaktsineerida oma perearstikeskuses või vaktsineerimiskabinettides üle Eesti.
Ka lapsevanemad saavad kontrollida, kas nende lapsed on difteeria ja teetanuse vastu kaitstud. Eestis vaktsineeritakse lapsi nende haiguste vastu riikliku immuniseerimiskava alusel. Lapsevanematel soovitame regulaarselt kontrollida lapse vaktsineerimisandmeid terviseportaalis www.terviseportaal.ee ning vajadusel pidada nõu perearstiga. Kui laps on vaktsineerimata või vaktsineerimised on jäänud vahele, saab vajaliku kaitse taastada perearsti juures.
Difteeria ja teetanus on potentsiaalselt eluohtlikud haigused, mille levikut saab tõhusalt ennetada regulaarse vaktsineerimisega. Nüüd on täiskasvanutel võimalus seda lisaks teha mugavalt apteegis, töötervishoiuarsti juures, samuti oma perearstikeskuses või vaktsineerimiskabinetis.
Mis haigus on difteeria?
Difteeria on raske bakteriaalne haigus, mis avaldub neelu-, kõri- ja ninapõletikuna. Difteeria levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. Haigus haarab tavaliselt ülemisi hingamisteid või nahka, harvem silmade või genitaalide limaskesti.
Difteeriasse võib nakatuda igas eas inimene. Ilma ravita võib nakatunu levitada haigust 2-3 nädala jooksul. Haigus algab katulise mandlipõletikuga, mis võib levida ülejäänud hingamisteedesse. Katud on hallikad, valkjad või verejooksu tõttu tumedad ning levivad üle kurgumandli serva. Kui katt levib kõrri, trahheasse ja bronhidesse, võib tekkida hingamisteede sulgus. Eelkõige on ohustatud lapsed, kellel tekib kõriturse ja lämbumine. Tüsistused võivad tabada neere, südant ja närvisüsteemi. Esineb ka pehme suulae lihaste halvatust ja kopsupõletikku. Haigus võib lõppeda surmaga.
Mis haigus on teetanus?
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab lihaskrampide teke. Teetanust põhjustab pinnases, nt mullas, kõdus, sõnnikus ja tolmus asuv bakter. Teetanusoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade ning nahka läbivate pindude, aga ka putukate ja loomade hammustustega. Teetanus ei levi inimeselt inimesele, seetõttu on haige teistele ohutu.
Teetanuse peiteperiood on 1-21 päeva, keskmiselt 7 päeva. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste krambiga, millele järgnevad neelamisraskused ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga. Teetanust põhjustab juba väga väike kogus toksiini. Haiguse läbipõdemise järgselt immuunsust ei kujune, mis tähendab, et järgmisest haigestumisest hoidumiseks on vaja inimest uuesti vaktsineerida.
Täpsemalt saab lugeda riiklikust vaktsineerimise veebist www.vaktsineeri.ee.
Allikas: Tervisekassa
