Miljon kaotatud töötundi ja 14 surma – tööelu sünge statistika
Täna, ülemaailmsel tööohutuse ja töötervishoiupäeval, avalikustas Tööinspektsioon 2024. aasta statistika. Möödunud aastal suurenes surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 25% ning tööõnnetuste tagajärjel kaotati Eestis kokku miljon töötundi.
2024. aastal registreeriti 3384 tööõnnetust - keskmiselt 9 õnnetust päevas. „See statistika ei tohiks kedagi ükskõikseks jätta,“ sõnas Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.
Tööl kaotas elu 14 inimest, mis on neli enam kui eelneval aastal. Hukkunute seas oli 11 meest ja 3 naist vanuses 22 kuni 59 eluaastat. „Need ei ole lihtsalt numbrid – iga surma taga on lugu. Need inimesed olid kellegi lapsed, elukaaslased, emad, isad,” kommenteeris Saarep. „Ükski inimene ei tohiks tööd tehes riskida oma eluga, ent see on meie tänane reaalsus.“
Töökeskkonnast tingitud vähijuhtumeid võib olla sadu
Tööinspektsioon tõstab esile ka varjatud terviseriske. Tervise Arengu Instituudi tehtud uuringu põhjal haigestub Eestis hinnanguliselt 780 inimest aastas vähki töökeskkonnaga seotud põhjustel – paljud neist teadmatusest.
„Väga tihti ei tea ei töötaja ega tööandja, et nende igapäevases töös kasutatavad ained on kantserogeensed. See teadmatus maksab lõpuks inimelusid,“ hoiatas Saarep.
Ehitus – Eesti tööohutuse valukoht
Surmaga lõppenud tööõnnetusi juhtus kõige enam ehitussektoris. Möödunud aastal juhtus ehituses 289 tööõnnetust, millest viis lõppes surmaga. Kahjuks on ehitus siiani üks probleemsemaid sektoreid. Näiteks juhtus õnnetus, kus tõstukiga töötades polnud maapinnal kvalifitseeritud töötajat, kes oleks osanud hädaolukorras kiiresti tegutseda. Töötaja jäi poomtõstuki piirde ja sideme vahele kinni. Töökaaslased küll märkasid eluohtlikus seisundis kolleegi, aga puuduliku juhendamise tõttu tõstukit hädalangetada ei osanud. Seetõttu võttis töötaja päästmine kahjuks liiga kaua aega ja õnnetus lõppes surmaga.
Välismaalased tööturul – haavatavad ja sageli abita
Töövaidluskomisjonile laekunud 2411 avaldusest lausa 621 olid seotud välismaalastega. See tähendab, et iga neljas töövaidlus Eestis puudutab välistööjõudu.
„Välisriikidest pärit töötajad ei tea sageli oma õigusi, mistõttu on neid ka lihtsam ära kasutada,“ märkis Saarep. „Enim probleeme näeme valdkondades nagu ehitus, veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevus.“
Peamisteks probleemideks on nii eestlastel kui välismaalastel töötasu nõuded – töötaja teeb tööd, aga töötasu ei saa. Siin on oma roll ka majanduse jahenemisel, mistõttu paljud ettevõtted, eriti väiksemad ja keskmise suurusega firmad, sattusid rahalistesse raskustesse.
Tööinspektsiooni 2024 aastaraamatu veebiversiooni leiad Tööinspektsiooni kodulehelt.
Tööinspektsiooni tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) toetuse andmise tingimused (TAT) „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine 2021–2027“ vahenditest.
