Tööinspektor on hea ja ohutu töökeskkonna saadik

Intervjueeris: Angela Rääk
Fotod: erakogu

Kui kaua sa oled teinud juhtiva tööinspektori tööd ja kuidas selleni jõudsid?

Liitusin Tööinspektsiooniga aastal 2015. Olin just oma lapsepuhkust lõpetamas ja nägin kuulutust, et Tööinspektsioon otsib töötajat. Saatsin CV ära, vestlusel küsiti, kas saaksin homme alustada. Olen siia püsima jäänud, sest minu töö on hästi huvitav.

Juhtiv tööinspektor olen alates jaanuari algusest. Minu töö on osaliselt koordineeriv ehk aitan oma kogemusi ja teadmisi rakendades teisi tööinspektoreid, aga teen ka ise tööinspektori tööd.

Milles seisneb tööinspektori töö?

Tööinspektor seisab tööelus osalejate heaolu eest, sest iga töötaja väärib ohutut töökohta. Tööinspektori põhiülesanne on järelevalvemenetluste läbiviimine. Kontrollime ettevõtteid ja vaatame, kas töötajate töötingimused on head ning riigi poolt kehtestatud nõuded täidetud, et hoida ära tööõnnetusi või töökohal haigestumisi. Tööinspektori külaskäik on tööandjatele hea võimalus võtta aega ja hinnata oma ettevõtet kriitilise pilguga, et pakkuda edaspidi oma töötajatele veelgi paremat ja ohutumat töökeskkonda.

Hetk tõsteseadmete koolituselt. Tööandja kannab hoolt, et tööinspektorid saaksid end erinevate seadmetega kursis hoida.

Milline on ettevõtete kontrollimise protsess?

Järelevalvemenetlus algab menetlusteate saatmisega tööandjale. Lepitakse kokku aeg ja tegevuskoht. Kui ettevõttel on mitu tegevuskohta, siis tavaliselt valime koha, kus inimesed võivad kokku puutuda ohtlike tööülesannetega või kus töötab suurem osa kollektiivist. Kohale minnes tutvustame, kuidas päev või järgmised tunnid mööduvad.

Kontrolli käigus tutvume töökeskkonnaga ja töötingimustega, vestleme töötajatega, kontrollime olmetingimusi, näiteks vaatame, kus saavad töötajad lõunat pidada ja kas pesemisruumid on olemas. Kontrollime ka erinevaid dokumente. Meie iseteeninduskeskkond võimaldab tööandjal dokumendid enne kontrolli üles laadida. See lühendab oluliselt tööinspektori kohalviibimise aega ja annab võimaluse enne kohale minekut dokumendid läbi vaadata. Kui inspektor näeb puudusi või tal tekib dokumentide kohta küsimusi, saab ta kohale minnes juba tööandja käest küsida ja selgitada, mis küsitava nõude või puuduse mõte on. Kontrolli lõppedes selgitame, millised on tööandja õigused ja kohustused ning mis saab edasi, kui on tuvastatud puudusi. Edasi toimetame juba iseteeninduskeskkonnas.

Kas pärast ajaperioodi, mis antakse puuduste kõrvaldamiseks, tuleb uus kontroll?

Mitte alati. Pärast kontrolli on iseteeninduskeskkonnas nädala jooksul võimalik esitada arvamusi ja teada anda lihtsamate puuduste kõrvaldamisest, näiteks märgistuste lisamisest või mõne dokumendi koostamisest. Kui puudus vajab kõrvaldamiseks rohkem aega, siis koostab ametnik ettekirjutuse ja määrab tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse kõrvaldamist tõendavad dokumendid ja fotod on tööandjal võimalik esitada iseteeninduskeskkonnas. Kui inspektoril esitatud tõendite suhtes kahtlusi ei teki, siis uut kontaktkontrolli ei toimu. Kui näeme, et midagi on vajaka või meil on kahtlusi, siis teeme järelkontrolli kohale minnes.

Kontaktivaba kontroll toimib täna väga hästi ja hoiab kokku nii tööandja kui ka inspektori aega. Saame samal ajal minna järgmisse ettevõttesse teiste töötajate heaolu eest hoolt kandma, samal ajal kui eelmine puuduste kõrvaldamisega tegeleb.

Milliseid juhtumeid on ette tulnud?

On olnud häid ja veidi vähem häid juhtumeid. Töökeskkonnad on väga erinevaid – on hästi korras keskkondi ja on selliseid, kus on segadust ja lohakust. Eelkõige näitab eeskuju tööandja ise, aga vahel sõltub keskkond ka töötajatest. Segadus on enamasti ettevõtetes, kus tööandja oma loomu poolest ei ole väga korraarmastaja, ei viibi ise töökeskkonnas või käib seal harva. Mõni üksik juhtum on olnud, kus kontrolli käigus satub vastu mõni veidi agressiivsem tööandja. Kuid nähes, et inspektori eesmärk ei ole üksnes näpuga vigadele osutamine, vaid ka tööandja aitamine, siis enamasti asub kõige tõrksamgi tööandja koostööle.

Mis on nendel üksikjuhtumitel tööandja agressiivsuse käivitanud ja milles see väljendub?

Kui olin väljaõppel, nägin esimest korda agressiivset tööandjat. Ta astus minu mentorile väga lähedale, umbes 10 cm kaugusele tema ninast, ja röökis ta peale. See oli pigem juba rünnak meie vastu.

Ma olen kohanud ka juhte, kes puhkevad nutma, sest kontrolli saabudes on neil nii palju kohustusi, et nad lihtsalt murduvad. Väikeettevõtja on üsna raske olla. Ettevõtte loomine on Eestis võimalik ühe klikiga, sealjuures suuniseid saamata. Ettevõtet rajades ei teatagi, mis kohustused ettevõtjat ootavad, milliseid aruandeid erinevatele ametiasutustele on vaja esitada ja millistest nõuetest on vaja selles või teises valdkonnas lähtuda. Asjad kasvavad üle pea ja kui satub mitu ametnikku järjest ettevõtet uurima, siis võib juhtuda, et ettevõtja murdub kõikide nõuete all.

Just mikroettevõtteid silmas pidades on Tööinspektsioon loonud iseteeninduskeskkonnas tasuta riskianalüüsi koostamise võimaluse. Iseteeninduskeskkonnas on välja toodud erinevad ohutegurid ning abinõud konkreetse ohu vältimiseks ja vähendamiseks, alustades üldistest probleemkohtadest töökeskkonnas ning jätkudes tegevusala omaste ohtudega. Iseteeninduskeskkond võimaldab poolelioleva dokumendi täitmist korduvalt jätkata ja alati parandusi ning muudatusi sisse viia.

Milline on aga üldpilt? Kas pigem tuleb ette puudusi või on asjad valdavalt korras?

Suurem osa kontrolle lõpeb siiski puuduste ülestähendamisega. On väga väike osa kontrolle, kus kõik on korras. Tavaliselt tekivad puudused seetõttu, et ettevõttes ei ole sisekontroll kuigi hea. Nii kipub olema keskmistes ja väikestes ettevõttetes, kus ei ole palgalist töökeskkonnaspetsialisti, vaid keegi töötajatest kannab täiendavat ülesannet. Igapäeva tööelu ja põhikohustused võtavad nii suure aja, et ta ei märka puudusi töökeskkonnas. Tegelikult peavad hea töökeskkonna eest seisma nii määratud spetsialist kui ka teised töötajad.

Tihti esinevad puudused selles, et dokumentatsioon on uuendamata, aga bürokraatia on see, mis võib n-ö päästa päeva. Mõnikord küsivad tööandjad, et milleks seda bürokraatiat vaja on. Vastus on: seda võib vaja minna väga ootamatul hetkel. Kui dokumendid ei ole korras, võib see tööandjale kaasa tuua väga kehvasid tagajärgi.

Töökeskkonnas näeme kõige sagedamini, et märgistusi ei ole. Metalli- ja puidutööstustes on juhtunud, et töötajad eemaldavad tööandja teadmata seadmetelt kaitseseadiseid. Juhtub ka seda, et seade on üles pandud, ja tööandja ei teagi, milline see originaalis peab olema, sest töötajad on juba jõudnud sealt kaitsekatte ära võtta.

Milliseid seadmeid te kontrollite ja kuidas nii paljusid erinevaid seadmeid tundma õpite, et oleks võimalik kontrolli teostada?

Mina olen üldjärelevalves. See hõlmab ettevõtteid, mis ei ole ehitus- ega taristuettevõtted ja ei puuduta sõidukijuhte. Mul on enda kogemustepagasi põhjal hea öelda, et kontrollime ettevõtteid kunstviljastamisest kuni kosmosesõidukite remondini. Need on kaks näidet, mida ma ise olen kontrollinud ja mis toob ilmekalt välja meie ampluaa.

Seadmete osas tuleb palju teadmisi kogemusega. Tööinspektsioon püüab oma inspektoreid palju koolitada ja sealjuures arvestatakse inspektorite soovidega. Ka seadmete tutvustamiseks tehakse koolitusi. Suur tänu tööandjatele, kes meie kontrollide käigus ise tutvustavad oma ettevõtet ja seadmeid, sest kõige suurema osa õpime ikkagi tööandjate juures. Tööandjatel on suur abistav roll.

Mis teeb head meelt ja mis kurvastab?

On äärmiselt tore näha ettevõtteid, kus kogu ettevõtte töötajaskond koos juhtkonnaga tegutseb hea töökeskkonna nimel. Korraldatakse teemapäevi ja mõeldakse, kuidas parandada töökeskkonda. Näiteks on tehtud ettepanekute postkast ja juhtkond arvestab ettepanekutega, mis postkasti on pandud.

Teisalt panevad kurvastama need ettevõtted, kus tööandjat ei huvita, millised on tema töötajate töötingimused. Oleme näinud väga kohutavate tingimustega pesuruume, kus tegelikult ei ole võimalik end pesta. Tööandja peaks mõtlema, kas ta ise oleks nõus sellises keskkonnas töötama. Minu jaoks on selline hoolimatus teiste inimeste suhtes mõistetamatu. Need on kaks nii-öelda polaarsust selle töö juures.

Kas aastate jooksul on märgata muutusi tööandjate suhtumises ja käitumises?

Töökeskkonnad on läinud paremaks, eriti kui ettevõttes on kontroll toimunud ja tööinspektor on andnud oma nõu ja soovitusi, millega tööandja on arvestanud. Enne kui kontrollima läheme, vaatame, kas selles ettevõttes on varem olnud tööõnnetusi või esitatud vihjeid töökeskkonna kohta. Samuti jälgime, kas seal on varem kontroll käinud ja mingeid puudusi tuvastatud.

Sageli on töökeskkondi paremaks muutnud töötajad, kes on varem teistes riikides töötades kaasa võtnud kogemust ja praktikat. Eriti paistab see välja isikukaitsevahendite kandmisel. Samuti muudavad töökeskkondi paremaks need tööandjad, kes käivad tutvumas koostööpartnerite töökeskkondadega ja võtavad omaks seal nähtud hea praktika. Tihtipeale näeme seda erinevate ladude ja töökohtade märgistustes.

Mulle meenub üks traktoreid remontinud ettevõte, mis oli üle minemas isalt pojale. Poeg oli töötanud Iirimaal ja tõi sealt kaasa sealse töökultuuri. Võiks ju ette kujutada, et traktorite garaažid ja remonditöökojad on pimedad ja õlised. Selles ettevõttes olid ruumid hästi valgustatud, alad ilusti märgistatud ja töötajad käisid kõrgnähtavusega tööriietes. Kogemuste vahetamine ongi see, millest inimesed õpivad.

Kas pärast tööõnnetuste juhtumist minnakse neid asutusi kontrollima, kus juhtum on toimunud?

Meil töötavad tööinspektor-uurijad, kes tööõnnetusjuhtumi järel lähevad õnnetust uurima. Hiljuti käisin ühe kolleegiga kaasas ettevõttes, kus mul oli parasjagu järelevalvemenetlus pooleli. Töötaja oli kukkunud redelilt alla ja sattunud murdudega haiglasse. Selle ettevõtte omanik on välismaalane, kelle meelest Eestis kehtestatud nõuded töötajale ohutute tingimuste tagamiseks on liiga kõrged. Ta ütles, et ei mõista, miks need sellised on. Jäi mulje, et ta ise ei käi töökeskkonnas ja sisekontroll ei toimi hästi.

Sellised lood on väga kurvad, sest me panustame palju ja menetlused on pikad, et ettevõtte töökeskkond lõpuks korda saaks. Tööinspektori roll ei ole ainult karm kontroll. Väga suur osa meie külaskäigust läheb nõustamisele ja kogemuste jagamisele, et tööandja saaks oma asju paremini teha. Ainult piitsaga tulemuseni ei jõua. Kui esitame nõude, kuidas asjad peavad olema, siis on meil ka kohustus selgitada, miks nii peab olema.

Mida tahaksid tööandjatele öelda?

Hoolige oma inimestest ja küsige, kuidas neil läheb. Küsige südamest ja tundke päriselt huvi, millised inimesed ettevõttes töötavad. Tihti juhtuvad tööõnnetused seetõttu, et inimene on hajevil hoopis sellepärast, mis kodus toimub. Võib-olla on tal olnud partneriga tüli või on partner haige, võib-olla on vanemad haigestunud. Jah, need on delikaatsed isikuandmed, aga detaile ei pea küsima. Oluline on küsida, kuidas tal päriselt läheb. Kui me kõik hooliksime oma kolleegidest rohkem, siis oleks elu palju parem.

Koos tütrega Eestimaa looduse ilu nautimas.

Kuidas sa vaba aega veedad?

Mul on mitu hobi ja need on üsna looduslähedased. Mulle meeldib tohutult küpsetada ja proovida erinevaid koogiretsepte. Ma kasvatan ühte armsat väikest tüdrukut, kes on minult kööki üle võtmas. Pigem olen juba assisteerivas rollis. Meie majas küpsetatakse viimasel ajal väga palju õuna- ja kohupiimakooke.

Mulle meeldib väga looduses viibida ja üks mu hobisid on ka loodusfotograafia. Kuna mul on väike järeltulija, siis väga pikki matku praegu teha ei saa. Ta kardab ämblikke ja ma pean valima radu, kus ka tema julgeks liikuda. Ma väga tahan, et ta näeks seda imelist maailma ja Eestit, kus me elame. Loodan, et ämblikukartus läheb üle.

Metsas käies tegelen lisaks ka korilusega. Nii kui seened ilmuvad, siis esimene asi on seenelkäik. Aiandus on samuti üks mu hobidest. Mulle meeldivad väga lilled ja kasvatan mitmesugust peenrapealset, nii seda, mis kasvatab juuri allapoole, kui ka seda, mis ülespoole. Pean tunnistama, et igasugused poolfabrikaadid on minu jaoks out. Puhas Eesti toit ja see, mida saame oma peenralt ka talvel nautimiseks, on mu kirg.

Mis on sinu juures kõige ootamatum asi?

Kõige ootamatum on ehk see, et olen teinud tiigrile pai. Iseloomult olen aga selline, et kui saabub kriisiolukord, siis olen otsustaja ja tegutseja.

Olen ka üldiselt hästi rõõmsameelne. Kui ollakse koos ja inimesed hakkavad ära väsima, siis mulle meeldib korraks energia üles puhuda. Kui energia on üleval, siis kaon ise vaikselt ära. Võib-olla see on ootamatu.