Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev selgitab teemat.
Töölepingu seaduse kohaselt on tööaeg aeg, millal töötaja täidab kokkulepituid tööülesandeid. Euroopa Liidu tööaja direktiivi kohaselt on tööaeg iga ajavahemik, mille jooksul töötaja teeb tööd, on tööandja käsutuses ning tegutseb või täidab oma kohustusi kooskõlas riigisiseste õigusaktide või tavadega. Selleks et töötajat saaks pidada tööandja käsutuses olevaks, peab töötaja olema pandud olukorda, kus ta on juriidiliselt kohustatud täitma tööandja juhiseid ja viimase jaoks tegutsema.
Tööandjal on kohustus anda oma kulul töötajale isikukaitsevahendid, tööriietus ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab. Kui töötaja peab kandma tööülesannete täitmisel tööriideid, on töötaja riiete vahetamise ja sellega seotud toimingute ajal tööandja käsutuses. Seejuures ei ole määrav, kus töötaja tööriideid hoiab või on kohustatud hoidma. Järelikult tuleb tööriietesse (mh eririietus ja isikukaitsevahendid) riietumise ning selleks vajaliku liikumise ja pesemise aeg arvata tööaja hulka.
Seega, kui töötaja peab tööandja juhiste või ettevõtte töökorralduse reeglite kohaselt töö tegemiseks ümber riietuma (sh kasutama isikukaitsevahendeid), on riiete vahetamise ja sellega seotud muude vajalike toimingute aeg tööaeg.
Kui ettevõtte tootmistöötajatel on kohustus kanda tööd tehes ettevõtte poolt väljastatud riietust, siis töötaja riiete vahetamise ja sellega seotud toimingute aeg on tööandja käsutuses olev aeg ja seda võib lugeda tootmistöötajate tööajaks.
Määrav ei ole ka see, et ei ole keelatud tööriietuses koju minna ning tulla juba kodunt tööriietes. Kui töötaja peab olema tööga alustamise ajaks vahetanud vajaduse korral riided ja teinud muud ettevalmistused töö alustamiseks, siis see aeg peab olema tööaeg.
Samuti tuleb tööaja hulka arvata pesemisele kuluv aeg, kui see on töö iseloomust tulenev kohustuse täitmine või on vahetult seotud tööülesannete täitmisega. Tööandja töökorralduse reeglid, mille kohaselt töökohalt pesemisruumi minemise, pesemise ja riiete vahetamise aeg ei ole tööaeg, võib lugeda töötajat kahjustavaks tüüptingimuseks, mistõttu see töökorralduse reeglite punkt võib olla tühine.
Kui riiete vahetamise aeg või pesemisele kuluv aeg pidi olema tööaeg, aga tööandja ei ole tasunud selle aja eest töötasu (sh võimalikku ületunnitasu), siis saab töötaja nõuda seda ennekõike tööandjalt. Kui tööandja ikkagi ei maksa, siis saab töötasu nõuda tööandjalt töövaidlusorgani (kohus või töövaidluskomisjon) kaudu. Töötasu saab nõuda kolme aasta jooksul nõude tekkimisest (palgapäevast) arvates.
Kuna tööaja arvestuse pidamise kohustus on tööandjal, peab ta muu hulgas arvestama töötaja ületunnitööd ning vajaduse korral seda tõendama, et töötaja ei ole ületunnitööd teinud.
