Tööinspektsiooni sihtkontroll: kas töötajad kasutavad isikukaitsevahendeid?

Isikukaitsevahendid, näiteks kiiver, kaitseprillid,  -kindad ja turvarakmed, on olulised töötaja tervise ja ohutuse kaitsmiseks. Paraku on levinud mõtteviis, et isikukaitsevahendite kasutamine takistab ja aeglustab töötamist või tundub, et korraks müra või vibratsiooniga kokku puutumine ei tee midagi halba, sest see aeg on ju nii lühike. Samas toimub ligi 10% rasketest ja surmaga lõppenud tööõnnetustest isikukaitsevahendite puudumise või mittekasutamise tõttu. Selliste õnnetuste ennetamiseks viis Tööinspektsioon läbi sihtkontrolli.

88 ettevõtte kontrolli käigus tuvastati kokku 186 puudust, millest 46 vormistati ettekirjutuseks. Ettekirjutus koostati puuduste kohta, mille kõrvaldamiseks kulus tööandjal enam kui 7 kalendripäeva. Ligikaudu pooltes ettevõtetes said puudused parandatud ilma ettekirjutusteta, mis näitab, et tööandjad asusid koheselt probleemidega tegelema. 14 ettevõttes ei tuvastatud ühtegi sihtkontrolliga seotud puudust.

Töökeskkonna riskide hindamine

Sihtkontrollide käigus selgus, et 90% kontrollitud ettevõtetel oli töökeskkonna riskianalüüs küll olemas, kuid ligikaudu pooled riskianalüüsid ei vastanud tegelikkusele. Näiteks ei olnud tööandja hinnanud ohutegureid pärast töökeskkonnas läbi viidud muudatusi ning kohati olid mõned ohutegurid täiesti hindamata. Töökeskkonna riskianalüüs peab sisaldama teavet isikukaitsevahendite vajadusest, ühtlasi peab sealt selguma, mis tüüpi ja milliste kaitseomadustega isikukaitsevahendeid töötajate tervise kaitseks kasutada on vaja. Seadmete puhul saab selle info seadme tehnilisest kasutusjuhendist. Kemikaalide puhul on konkreetse isikukaitsevahendi vajadus kirjas ohutuskaardil. 

Kas sobilikud isikukaitsevahendid on töötajatele tagatud?

Tööandja peab töötajad varustama isikukaitsevahenditega, kui õnnetuse või haigestumise ohtu töökohas ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahendite või töökorraldusabinõudega. Tööandja peab hoolitsema ka selle eest, et isikukaitsevahend vastaks täielikult kaitsevajadusele ning sobiks kasutajale.

Positiivne on, et 73% tööandjatest oli töötajatele vajalikud isikukaitsevahendid väljastanud ning 94% väljastatud isikukaitsevahenditest vastasid kaitsevajadusele ja sobisid kasutajale. Siinkohal rõhutame, et isikukaitsevahendi valikul tuleb arvesse võtta konkreetset ohutegurit ja selle iseloomu. Näiteks ei ole õige osta kõige odavamaid või vastupidi, kõige kallimaid kaitsevahendeid ja eeldada, et need kaitsevad ainuüksi olemasoluga tõhusalt töötaja tervist. Ennekõike tuleb valikul arvesse võtta, et isikukaitsevahendis vastaksid konkreetsele ohutegurile. Samuti peab isikukaitsevahend olema kasutajale sobiv ja mugav – kogemused on näidanud, et ebamugava isikukaitsevahendi kasutamist proovitakse igal võimalusel vältida. Üks turvajalanõu, mis sobib ühele töötajale, ei pruugi sobida teisele.

Kas töötajad ka kasutavad isikukaitsevahendeid?

Tööandja peab tagama ning kontrollima, et isikukaitsevahendit kasutataks valmistaja kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni. Töötaja on omakorda kohustatud kasutama talle väljastatud isikukaitsevahendit vastavalt selle kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele. Isikukaitsevahendi kandmise kohustust tuleb kirjeldada ka ohutusjuhendis, mille alusel töötajat juhendatakse.  Töötajale tuleb korraldada ka isikukaitsevahendite kasutamise väljaõpe, mis hõlmab vajadusel näitlikku kasutamist. Hea meel on tõdeda, et isikukaitsevahendeid kasutati 86% kontrollitud ettevõtetes.

Olgugi, et sihtkontrolli sattunud ettevõtete töötajad kasutasid isikukaitsevahendeid, pidid inspektorid selgitama tööandjatele (ja ka töötajatele endile), mida teha, kui töötaja keeldub isikukaitsevahendi kasutamisest. Kui tööandja või töötaja vahetu juht näeb, et isikukaitsevahendeid ei kasutata või ei kasutata neid õigesti, tuleb sellisele käitumisele koheselt reageerida. Vastasel juhul võib töötajale jääda mulje, tööd võibki isikukaitsevahenditeta teha. Juhul, kui töötaja ei hakka hoolimata märkustest isikukaitsevahendit kasutama, on tööandjal võimalik teha töötajale hoiatus. Hoiatuses tuleb selgelt välja tuua, et ettenähtud isikukaitsevahenditeta töötamine on rangelt keelatud. Kui töötaja ei hakka isikukaitsevahendeid ka seejärel kasutama, saab tööandja töösuhte lõpetada töötajapoolse rikkumise tõttu.

Isikukaitsevahendite hoidmine ja hooldamine

Sobiv hoiukoht väldib isikukaitsevahendite enneaegset kulumist. Kui töötaja isikukaitsevahendit parajasti ei kasuta, tuleb seda hoida kohas, kus isikukaitsevahend on kaitstud kahjustuste ja määrdumise eest. Nii püsivad need kauem töökorras ja tagavad töötajale vajaliku kaitsetaseme. Hoiukohaks võib olla nii eraldi sisustatud ruum kui ka selleks ette nähtud suletav hoiukapp töökoha lähedal. Isikukaitsevahendeid võib hoida ka töötajate riietusruumis. Oluline on seejuures tagada võimalus isikukaitsevahendeid hooldada ja puhastada.

Foto 1. Määrdunud kaitseprillid lahtiselt töökeskkonnas.

17% kontrollitud ettevõtetest ei olnud taganud isikukitsevahendite hoidmiseks hoiukohta ajaks, mil neid ei kasutata ning paaris ettevõttes tuvastati, et isikukaitsevahend ei ole töökorras ja puhas. Enamus tööandjaid oli siiski taganud korralikud isikukaitsevahendid ning määranud kindla koha nende hoiustamiseks.

Väljastatud isikukaitsevahendite üle arvestuse pidamine

Tööandja kohustus on pidada arvestust töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite üle. See annab tööandjale ülevaate töötajatele soetatud isikukaitsevahenditest, nende kasutusajast ja sellest, kellele need on väljastatud. Ühtlasi võimaldab arvestuse pidamine võimaliku tööõnnetuse või kutsehaigestumise korral tõendada isikukaitsevahendite väljastamist. Arvestuse pidamisel on soovitatav üles märkida järgnevad andmed:

• mis liiki ja tüüpi isikukaitsevahend on väljastatud;
• millal isikukaitsevahend väljastati;
• kellele isikukaitsevahend väljastati;
• töötaja allkiri isikukaitsevahendi vastuvõtmise kohta;
• isikukaitsevahendi kasutamise tähtaeg.

53% tööandjatest oli täitnud nõuet ning pidanud töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite üle arvestust. Sageli küsivad tööandjad, kuidas pidada arvestust näiteks ühekordseks kasutamiseks mõeldud töökinnaste üle, mis on ühes suures pakis. Siinkohal selgitame, et sellisel juhul on aktsepteeritav isikukaitsevahendite arvestuses fikseerida üksnes esmase kindapaari väljastamise aeg. Iga järgneva kinda väljavõtmist suuremast pakist eraldi kirja panna ei ole vaja.

Isikukaitsevahendite kohustusmärgid

Tööandja on kohustatud märgistama asjakohaste ohutusmärkidega need töökoha ohualad, kus tuleb isikukaitsevahendit kasutada. Kohustusmärk paigaldatakse ohuala sissepääsu juurde, ohuallikale eriomase ohu korral paigaldatakse märk ohuallika juurde. Näiteks on vajalik isikukaitsevahendi kandmise kohustusmärk paigaldada iga seadme juurde, millega töötamisel on töötajal isikukaitsevahendi kasutamine kohustuslik. Kui aga ohuala algab juba ruumi sisenemisel, näiteks on tootmisruumis  töötavate seadmete tõttu pidev müratase, mis nõuab kuulmiskaitsevahendite kasutamist, on vajalik isikukaitsevahendite kandmise kohustusmärk paigaldada juba ruumi sissepääsu juurde. Üle pooltes (53%) kontrollitud töökeskkondadest puudusid vajalikud isikukaitsevahendite kandmise kohustusmärgid.

Foto 2. Ohumärgistused töökeskkonnas. Kollane märk hoiatab töötajat ruumi sisenemisel madala temperatuuri eest ning sinine märk kohustab töötajat kandma kaitseriietust.

Järeldused

Läbiviidud sihtkontroll näitas, et töökeskkonna riskianalüüside, isikukaitsevahendite üle arvestuse pidamise ning töökeskkonda paigaldatud vajalike ohumärgistuste osas on tööandjatel veel vajakajäämisi. Ühtlasi tuleb tööandjatel hoolikamalt tegeleda isikukaitsevahendite dokumentatsiooniga. Kui juba isikukaitsevahendid on töötajatele väljastatud, siis tuleb see ka kirjalikult fikseerida ehk pidada väljastatud isikukaitsevahendite arvestust.

Juhised tööandjale:

• Määra töökeskkonnaspetsialist, kes on pädev - töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega.
• Koosta töökeskkonna riskianalüüs, mis sisaldab tegevuskava töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks, mõõda vajadusel töökeskkonnaparameetrid.
• Väljasta töötajatele töökeskkonna riskianalüüsist lähtuvalt vajaliku kaitsetasemega ning sobilikud isikukaitsevahendid.
• Veendu, et töötajad kasutaks väljastatud isikukaitsevahendeid.
• Koosta töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestuse dokumentatsioon ja pea järge.
• Taga töökohal ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks.
• Taga asjakohane ohumärgistus (isikukaitsevahendi kandmise kohustusmärgid) töökeskkonnas.

Autor: Maris Liidemaa – vanemtööinspektor.