Jätkuvalt on töökeskkondades probleemiks ohutusmärguanne puudulik kasutamine, mistõttu pöörab Tööinspektsioon ka sel aastal sellele tähelepanu. Kontrollide eesmärk on tagada ohumärguannete mõjus kasutamine töökohtadel, kus need aitavad suurendada töötajate teadlikkust ja seeläbi luua turvalisem töökeskkond.
Varasemate kontrollimiste käigus on selgunud, et ohumärguannete mittekasutamine või nende vale kasutamine on Eesti töökeskkonnas jätkuvalt probleemiks. Ohumärguanded aitavad kaasa ühtse ohutuskultuuri loomisele töökeskkonnas ning annavad selged juhised kõigile töötajatele.
Lisaks ohumärguannete kasutamisele vaatavad tööinspektorid kontrollide käigus üle, kas olemas on tegelikkusele vastav töökeskkonna riskianalüüs.
Seoses sihtkontrolliga palume tööandjatel veenduda:
- Kas ettevõttes on korraldatud töökeskkonna riskianalüüs, mis sisaldab tegevuskava töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks?
- Kas töökeskkonna riskianalüüs on lisatud Tööinspektsiooni iseteenindusse? (iseteenindus.ti.ee)?
- Kas töökeskkonnas kasutatakse vajalikke ohumärguandeid? Töökeskkonnas on enamjaolt kasutusel ohutusmärgid, mis jagunevad otstarbe järgi keelu-, hoiatus- ja kohustusmärkideks, evakuatsiooni- ja esmaabimärkideks ning tuletõrjemärkideks.
- Kas on kasutusel asjakohased hoiatusmärgid, nt „Rippuv last“, „Liikuv veok“, „Kukkumisoht“ jne.
- Kas esmaabivahendite asukoht on märgistatud?
- Kas silmaduši asukoht on märgistatud?
- Kas ohualad, kus on isikukaitsevahendite kasutamine vajalik, on vastavalt märgistatud?
- Kas ohutusmärk on paigaldatud ohuala sissepääsu või ohuallikale eriomase ohu korral ohuallika juurde?
- Näiteks sisenedes autoremonditöökotta on kõigil töötajatel vajalik kanda kaitsejalatseid ning kaitseriietust. Seetõttu on asjakohane paigaldada kohustusmärgid „Kanna kaitsejalatseid“ ja „Kanna kaitseriietust“ sinna, kus toimub töötajate sisenemine töökotta, nt töökoja sissepääsu juurde.
- Kaitseprillide ja kuulmiskaitsevahendite kasutamine on aga vajalik siis, kui asutakse töötama nende kasutamist nõudva töövahendiga, näiteks elektrikäia, puurpingi, saepingiga. Sellisel juhul on vastavate isikukaitsevahendite kandmise kohustusmärgid mõjuvamad töövahendi vahetus läheduses (kas seinal või olenevalt seadme pinnast ka seadme küljes).
- Kas ohtliku aine või segu mahutid on vastavalt märgistatud?
- Kas töötajatele juurdepääsetavad kohad, kus on takistustega kokkupõrkamise ning inimeste või esemete kukkumise oht, on märgistatud vahelduvate kollaste ja mustade või vahelduvate punaste ja valgete triipudega?
Näiteks üksik aste, mis on muu tasapinnaga sama värvi ja muust pinnast ei eristu, võib jääda märkamatuks. Oluline on näiteks märgistada ka estakaadid ning muud komistamis- ja kukkumisohtlikud kohad töökeskkonnas, et need oleksid nähtavad. - Kas sõidukite liikumisteed ruumides on märgistatud selgelt nähtavate pidevjoontega, kui see on vajalik töötajate ohutuse tagamiseks?
Kui Teie ettevõte satub sihtkontrolli käigus külastatavate hulka, siis loodame heale kootööle. Meie ühine eesmärk on muuta töökeskkond ohutumaks ja tervist säästvamaks. Sihtkontrolli tulemuste põhjal koostame kokkuvõtte nõuannetega, mis on abiks ka neile tööandjatele, kelleni me sel korral ei jõua.
Tööandjatel on võimalus kutsuda oma ettevõttesse töökeskkonna konsultant teenus on tööandjatele tasuta.
Kõik artiklid
