Milliseid reegleid tohib tööandja kehtestada töötajate riietusele ja välimusele?

Pikka ja pimedat talve aitab helgemaks ja rõõmsamaks muuta jõuluaeg. Meeleolu loomiseks soovib nii mõnigi tööandja töötajale pähe panna päkapikumütsi või põdrasarved. Kas tööandja saab töötajalt mõne tegelaskuju kostüümi kandmist nõuda?
Kostüümi kandmist saab töötajaga kokku leppida ja nõuda juhul, kui selline kohustus on töötajaga juba enne töösuhte algust läbi räägitud ning töötaja on tööle asunud, olles sellistest nõudmistest teadlik.
On ka vastupidiseid olukordi, näiteks soovib töötaja ise oma jõulumeeleolu välimuse kaudu väljendada, kuid tööandja leiab, et seda töökohal teha ei kõlba. Töökorras saab tööandja paika panna tavad ja reeglid, mis puudutavad ettevõtte mainekujundust ning seda, milline töötaja riietus ja välimus on sellest tulenevalt oodatud. Nii võib töökorras olla kirjas, et jõulude ajal on teatud ametikohtadel vaja kanda päkapikumütsi või lihavõtete ajal jänkukõrvu.
Töökorras seatud nõuded välimusele peavad olema mõistlikud ja arusaadavad, näiteks võib sätestada, et töötaja välimus peab olema puhas ja korrektne ning riietumisel peab töötaja meeles pidama, et on tööülesannete täitmisel ettevõtte esindaja. Seetõttu ei tohi töötaja riietumisstiil juhtida tähelepanu kõrvale tööülesannetelt (näiteks pole sobivad paljastavad riided, suured ehted, tätoveeringud vms). Nõuded ja piirangud tuleb kehtestada mõistlikult töö iseloomust ja riskianalüüsist tulenevalt.
Tööandjal ei ole seega keelatud juhtida töötaja tähelepanu sellele, et töötaja peab tööle tulles olema hoolitsetud ning välimus peab olema esinduslik. Mõistlik oleks sel juhul ka töötajale selgitada, mida taolised nõuded endast täpsemalt kujutavad (mis on lubatud, mis keelatud jne).
Kui tööandja on kehtestanud teatud nõuded riietusele (päkapikumütsi kandmine, mustad kingad, ülikond vms), kes kannab kulud?
Isikukaitsevahendid, tööriided ja vormirõivad soetab tööandja. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12(1) lõige 3 sätestab, et töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi. Tööandja peab tööriided töötajale väljastama näiteks siis, kui töö on tolmune või määriv, aga ka külmas töötamiseks. Mis täpsemalt tööriiete hulka kuulub, otsustab tööandja tulenevalt riskianalüüsi tulemustest. See tähendab, et tööriiete valikul lähtutakse konkreetsest tööst ja töökeskkonnast. Kui tööandja soovib, et töötajad kannaksid konkreetseid riideesemeid ja jalatseid (vormiriided), peab tööandja sellega seotud kulu hüvitama.
Juhul kui töötaja asub tööle ametikohale, kus saab eeldada teatud riietumisnõudeid, siis tuleb tal sellega seotud kuludega arvestada. Näiteks juhul, kui meesterahvas asub tööle advokaadina advokaadibüroos, siis ta teab, et kohtuistungil osalemisel tuleb kanda ülikonda ja kingi. Seega tuleb tal riietusega seotud kulud kanda endal ka juhul, kui töökorralduse reeglites on kirjas, et töötaja kannab klienti esindades ülikonda ja kingi.
Kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt tööl ilma abielusõrmuseta olemist?
Tööandja kehtestab nii töötervishoiu ja tööohutuse kui ka hügieeni tagamiseks reeglid. Töötervishoiu ja tööohutuse reeglite kehtestamise aluseks on riskianalüüs, milles on välja toodud võimalikud riskid ja meetmed nende vähendamiseks ja vältimiseks. Sõrmuste kandmine võib olla keelatud, kui tegemist on tööga, mille käigus võib sõrmus millegi taha kinni jääda ning seeläbi põhjustada töötaja tervisekahjustuse. Käte hügieeni järgimiseks võib tööandja kehtestada korra, kus sõrmuste, käekettide, -kellade ja -võrude kandmine tööl ei ole lubatud.
Kas ehitusobjektil võivad töölised kanda ka lühikese sääreosaga tööpükse või on nõutud pikad püksid?
Kui riietus on ette nähtud töötaja kaitsmiseks, hinnatakse riskianalüüsi käigus kaitsevajaduse suurust ja määratakse kindlaks nõutavad kaitseomadused. Kui töötaja jalgu on vaja kaitsta või naha kaudu organismi kanduvaid ohtlike aineid on vaja tõkestada pikkade pükstega, siis tööandja teeb nende kasuks valiku ning korraldab kasutamise ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni. Kui hinnangu tulemusel on töid, kus ei ole vajalik pika sääreosaga pükstega töötajat kaitsta, võib nendel töödel lühikese sääreosaga pükse kasutada.
Nii tööriiete kui ka isikukaitsevahendite kasutamisel tuleb mõelda sellele, milleks need on ette nähtud. Kui need on ette nähtud mingi ohuteguri eest kaitsmiseks või vigastusohu vältimiseks, tuleb neid kasutada sõltumata töötingimustest. Mõnede tööriiete ja isikukaitsevahendite puhul on küll võimalik kasutada erinevateks hooaegadeks ettenähtud rõivaid või vahendeid. Näiteks võib kasutada suvisel ajal turvajalatseid, mis on lahtisema kujundusega, kuid siiski torkekindla talla ja tugevdatud ninaosaga. Samuti võib suvel kasutada õhemaid ja õhku läbilaskvamaid tööpükse. Nende valikul peab aga jälgima, et need kaitseksid samade ohtude eest, mis muul ajal kasutatavad püksid.
Pükste puhul sõltub kasutamise kohustuslikkus sellest, kas nende mittekasutamine võib põhjustada tervisekahjustusi. Sellekohane teave peaks olema kirjas ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsis, mida tööandja on kohustatud töötajale tutvustama.
Kui tööandja on tervisekahjustuste ennetamiseks ette näinud kindlate omadustega tööriiete või isikukaitsevahendite kasutamise, ei ole aktsepteeritav selle nõude eiramine ei tööandja ega töötaja ainuvastutusel ega nende kokkuleppel.