Keskkonnasõbralikud töökohad: väljakutsest võimaluseni

Kuidas seda kõike teha, analüüsib Sara Matthieu, kes on Euroopa Parlamendi liige Belgiast ja Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonist. Ülevaate, mis ilmus portaalis Social Europe, on Matthieu koostanud raporti „Töökohtade loomine: õiglane üleminek ja mõjusad investeeringud“ põhjal.

Majanduse ja tööstuse keskkonnasõbralikumaks muutmine mõjutab tööturgu: mõned töökohad kaovad, teisi ootavad ees põhjalikud muutused, aga luuakse ka uusi töökohti. Peamine töökohtade loomise potentsiaal peitub kestlikes tegevustes, nagu taastuvenergia tootmine, eluasemete renoveerimine, esemete parandamine ja taaskasutamine, saastevaba transport ja mahepõllundus. Seda laadi rohelised tööd on tihti tööjõumahukamad kui tegevused, mida nad asendavad.

Samas tähendab keskkonnasõbralik ehk roheline töökoht midagi enamat kui töö, mis annab panuse keskkonna kaitsmisse või taastamisse. Rohelisteks töökohtadeks tuleks samuti lugeda tervishoiu-, haridus- ja lastehoiusektori töökohti, kuna need on olulised, et ülejäänud majandus püsiks keskkonnasõbralikul teel. Lisaks on need tööd hädavajalikud, võttes arvesse kliimamuutustega seotud uusi võimalikke terviseohte. Rohelisemaks saab muuta peaaegu kõiki töökohti, sõltumata sektorist.

Ohutu ja tervist säästev

Euroopa ettevõtted on pikka aega üritanud olla maailmas konkurentsivõimelised, vähendades tööjõukulusid, langetades palka ja minimeerides sotsiaalkindlustusmakseid. Isegi vanades tööstusharudes, kus töötajad  saavad mõistlikku töötasu, peavad nad varjupoolena taluma tihti viletsaid ja tervist kahjustavaid töötingimusi. See ei ole kestlik. Rohelised töökohad suudavad märkimisväärselt parandada töötingimusi, alustades inimväärsetest palkadest.

Üleminek kestlikumale ja keskkonnasõbralikumale tulevikule on hädavajalik, kuid kui seda ei tehta õiglaselt, võib sellel olla negatiivseid sotsiaalseid kõrvalmõjusid, näiteks kaotavad inimesed töö fossiilkütustega seotud tööstustes. Õiglane üleminek peab muutma kõik töökohad ohututeks ja tervist säästvateks. Suuniseid, mida keskkonnasõbralik töökoht endast kujutab, annavad Euroopa Komisjon ja sotsiaalpartnerid. Kriteeriumid, millest lähtuda, peaksid olema majanduse keskkonnasõbralikumaks muutmise potentsiaal, energiatõhususe suurendamine, sotsiaalse turvalisuse ja kaasamise toetamine, samuti stabiilne tööhõive, elukestev õpe, kodanike tervis ja heaolu ning väga head töötingimused.

Ringmajandusest võib saada väga oluline kohalike töökohtade loomise allikas – mõelgem sellistele valdkondadele nagu remont, renoveerimine või ringlussevõtt. Kohaliku eluga seotud rohelisi töid on keeruline välismaale suunata. Seega panustavad nad Euroopa suveräänsuse, vastupidavuse ja konkurentsivõime tugevdamisse.

Euroopa riikide majanduste konkurentsivõime parandamise lahendus on kasutada ära rohepööret ja toetada ettevõtjaid, kes soovivad selleks ise teed rajada. See on Euroopa kindlaim tee heaoluni 21. sajandil.

Terviklik lahendus

Majandusliku õitsengu tagamiseks peab Euroopa Liit kehtestama tervikliku poliitika, mis kasutab maksimaalselt ära ülemineku tööhõivevõimalusi ja hoiab töötuse võimalikult madalana. Selleks on vaja nelja elementi: kõrgete eesmärkidega ja õigeaegne seadusandlus, õiglase ülemineku piisav rahastamine, tugev sotsiaalsete tingimuste toetamine avaliku rahastamise raames ning oskuste kasvatamise kava, mis luuakse koos ametiühingutega.

Seadusandlus ja rahastamine on omavahel põimunud. Liikmesriigid peaksid kõik hiljutised Euroopa rohelise kokkuleppega seotud Euroopa Liidu keskkonnaõigusaktid viivitamata vastu võtma ja neid rakendama. See loob investoritele selge raamistiku. Juba praegu jääme kliimameetmete investeeringutega maha, mille suuruseks on komisjon hinnanud 520 miljardit eurot igal aastal 2030. aastani. Mahajäämuse vähendamiseks on vaja investeeringuid, paindlikke eelarveid ja reforme.

Kuigi on vaja, et liit eraldaks uusi vahendeid suurte investeeringute alustamiseks, on komisjon kahjuks tühistanud oma esialgse lubaduse luua Euroopa suveräänsusfond, mis aitaks toetada piiratud eelarvega liikmesriike ning kaitsta ühisturgu.

Riigihanked

Avaliku sektori investeeringute ja eriti riigihangete kaudu saab tekitada tugeva positsiooni paremate töötingimuste nõudmiseks. Igal aastal kulutavad Euroopa riiklikud ja kohalikud võimud triljoneid eurosid riigihangetele, mis moodustavad Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust ligi 14 protsenti. Liigagi sageli sõlmitakse hankeleping vaid odavaima hinna põhjal. Odavad pakkumused tulevad aga tihti kehvemate tööjõu- ja keskkonnatingimuste arvelt.

Keskkonna- ja sotsiaalnormide arvelt kärpivaid ettevõtteid rahastatakse seega avalikest vahenditest, samal ajal kui väärikaid ja kõrgete standarditega ettevõtteid peetakse liiga kalliks. Avaliku rahastamise kordategemiseks on vaja vaadata üle riigihangete direktiiv, et hankeid võidaksid ainult ettevõtted, kes toetavad kollektiivläbirääkimisi ja töötajate õigusi.

Töötajad kui peamised panustajad

Töötajatele võimaluse andmine oma oskuste parandamiseks on üks osa kvaliteetsest töökohast. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava seab sihiks, et 60 protsenti kõigist täiskasvanutest peaksid igal aastal koolitustel osalema, kuid praegune Euroopa Liidu keskmine on 45,5 protsenti. Meil on vaja tulemuslikult jõustatavat ja individuaalset õigust erialakoolitustele ja elukestvale õppele, mis leiaks aset tööaja jooksul ega maksaks töötajale midagi, et innustada tööandjaid oma töötajatesse rohkem investeerima.

Ametiühingutel ja töötajate esindajatel on võimalik hinnata, millised töökoha-, ettevõtte- ja sektoripõhised oskused ja pädevused oleksid töötajatele kasulikud. Samuti saavad nad anda nõu sektoriüleste ja edasikantavate pädevuste kohta, mida on elukestva õppe käigus võimalik omandada. Tihe koostöö ja dialoog on olulised.

Selleks et üleminek oleks õiglane, peab see tagama ka soolise võrdõiguslikkuse. Suurem osa energia-, transpordi- ja põllumajandussektori töötajatest on mehed. Üleminek, mis keskendub ainult enimsaastavatele sektoritele, kuid jätab märkamata soolise võrdõiguslikkuse, kinnistaks vaid praegust eraldatust ja ebavõrdsust. Peame võtma kasutusele kõik abinõud, et naised saaksid olla osa üleminekust ja saada sellest kasu, alustades naiste osaluse suurendamisest sektorites, kus töötavad peamiselt mehed, ja julgustades mehi sisenema sektoritesse, kus seni töötavad peamiselt naised, näiteks hooldus.

Ennetav tegutsemine on määrava tähtsusega

Kui üleminekut keskkonnasõbralikumale majandusele juhitakse hästi, siis saavad sellest kasu kõik töötajad. Äärmiselt tähtis on aga ennetav tegutsemine, et säilitada töökohti, häid töötingimusi ja ära hoida koondamisi. Saksamaal näiteks hõlmab metalli- ja elektritööstuse kokkulepe lahendusi ülemineku tarbeks, näiteks töötamine neljal päeval nädalas osalise töötasu hüvitamisega.

Teerajajatel on suur eelis. Õiglase ülemineku kavad, mille üle on peetud läbirääkimisi ametiühingutega ja töötajate esindajatega, peaksid olema kohustuslikud kõigis ettevõtetes. Meie tuleviku huvides on äärmiselt tähtis, et tegutseme kohe, kuid väga läbimõeldult.

Sara Matthieu täismahus artiklit „Green jobs: from challenge to opportunity“ saab lugeda Social Europe’i portaalist: https://www.socialeurope.eu/green-jobs-from-challenge-to-opportunity.

Foto: Külli Kolina