Ennetusele pühendunud tehasejuht Margus Milk

Artikkel: Tööelu ajakirja sügisnumber 2024
Intervjueeris: Ester Riispapp | Fotod: Aigar Nagel, erakogu

Millal ja miks otsustasite liituda Osula Graanuli meeskonnaga? 
Oli suvi ja puhkuste aeg ning juhtusin nägema töökuulutust, milles otsiti alles rajatava tehase juhti. See tundus väga erakordne ja põnev väl­jakutse – tagantjärele tean, et mu sisetunne oli õige. 

Mõni kuu hiljem, 2014. aasta alguses alustasin ametlikult Osula Graanuli tehase juhina. Toona küll veel ilma tehase ja meeskonnata. Minu ülesanne oli ehitusprojektis osaleda ja omaniku esindajana kohapeal projekti juhtida. Paralleelselt hakkasime koos personalijuhiga otsima meeskonda spetsialiste.

Millest alustasite? 
Mind ootas eest umbes 12 hektarit hiljutist põllumaad. Esimese nähtava muudatusena tegime soojakutest kontori ja sealt hakkas kõik peale. Meil oli väga selge ehituskava ja tähtajad. Omaniku ootus oli, et aasta lõpuks oleks toodang väljastamiseks valmis. 

Nullist loodud tehas sai ehitatud kaheksa kuuga ja aasta lõpus tootsime esimese toodangu – umbes 7000 tonni pelletit. Meile olid suureks toeks kõik kolleegid, kes otseselt või kaudselt selles projektis osalesid. Suured tänusõnad tuleb aga öelda Imavere tehase tiimile, kes oli meile tehase ehitusel ja tootmise käivitamisel mentoriks.

Mis on teie varasem taust, kas tehaste rajamisega oli kogemusi? 
Tootmine ja inimestega töötamine olid mulle tuttavad, kuid teisest sektorist. Ülikoolis õppisin toidutehnoloogiks. Alustasin peatehnoloogina toonases Valga Lihatööstuses ja seejärel jätkasin juba tootmisjuhi ja juhatuse liikme kohustustes Atria Eesti ASis tootmisprotsesse ja meeskondi juhtides. Arenduse poolel olin varem olnud, kuid täiesti uue tehase ja meeskonna loomise kogemust mul ei olnud. Oli väga põnev alustada millegagi täiesti nullist. 

Tehas sai valmis vähem kui aastaga, mis edasi sai? Mis on kümne aasta jooksul veel juhtunud? 
Kaks esimest aastat olime ikkagi õpipoisid ja oli ka tagasilööke. Mõne asjaga tuli ka otsast peale alustada. Üldiselt on tootmisettevõtete parim iga kolmandast kuni kaheksanda aastani. Selles vahemikus saavutatakse maksimaalne eeldatud tootmisvõime ja kõiksugu tehnilised sõlmed on edukalt tööle pandud. Pärast seda perioodi, ka käesoleval ajal, on võtmesõnad efektiivsuse suurendamine, sh jätkuv automatiseeritus, ja ohutus. 

Lisaks tootmisele, mis on meie põhitegevus, on meie soov olla hea naaber ja tugi kohalikule kogukonnale. Oleme toetanud Osula kooli vajalike õppe- ja treeningvahendite hankimisel. Näiteks ühel aastal aitasime soetada 1. klassi õpilastele lauad ja toolid. Oleme spordiklubidel aidanud treeninglaagreid teha. Kümne aasta jooksul on neid näiteid päris palju. Meile on oluline, et hoiame oma kandi kena ja meeldivana, et kohalikel ja läbisõitjatel oleks siin hea olla. Me ei taha näida tavapärase tööstusalana ega kedagi oma tegevusega häirida. Püüame iga aasta vähendada meist sõltuvaid kõrvalmõjusid, näiteks oleme tegelenud tootmismüra vähendamisega ja hoiame oma territooriumi korras. Meile on väga oluline, et teeme kõiki oma asju ohutult nii töö kui ka keskkonna seisukohalt. 

Mis on tööohutuse valdkonnas enim muutunud? 
Tööohutus on olnud alati aktuaalne ja oluline, kuid sagedus ja järjepidevus on paranenud. Rohkem analüüsitakse, mis on ühes või teises kohas nõrgad kohad ja riskid ning pööratakse tähelepanu ennetavatele tegevustele. Usun, et iga tööandja eesmärk ja soov on, et töötajad on terved ja rõõmsad. Globaalsed trendid eeldavad samuti, et ettevõtted ja töökohad on ohutud. Töötajate teadlikkus on kasvanud ja turvalised tööandjad on hinnatud. Samuti on paranenud isikukaitsevahendite valik ja kättesaadavus. Võrreldes kümne või 20 aasta taguse ajaga on need muutunud oluliselt kasutajasõbralikumaks. Tänased lahendused kutsuvad isikukaitsevahendeid kasutama ja see toetab töötajate suhtumist. Tänapäeval on inimeste jaoks loomulik kasutada isikukaitsevahendeid ja järgida ohutusreegleid. 

Kas teete ohutuse tagamiseks midagi teistmoodi, kui on teie valdkonnas tavaks? 
Detailideni ei ole võimalik teiste ettevõtete protsessidega tutvuda. Arvan, et ennetuses on inimlikkus ja empaatia hästi olulised. Proovin asju võimalikult lihtsaks teha ja alati selgitada, miks midagi on vaja teha või ei tohi teha.

Toodame ööpäev läbi ja rutiin on kerge tekkima. See on üks suuremaid ohuallikaid vigastuse või õnnetuse tekkimiseks. Minu roll meeskonna juhina on vähendada rutiini ja selle mõju. Lisaks klassikalistele slaidikoosolekutele on meil mõnel vabamal hetkel tihti lihtsamaid arutelusid, kus räägime tööohutusest. Tuletan ikka ja jälle kolleegidele meelde, et me kõik tuleme tööle ja teeme kindlasti oma töökohustusi hästi, kuid meie kõigi jaoks on ülioluline, et naaseme koju tervena ja igasuguste tagajärgedeta. See sõnum võiks panna inimesi tööohutusele rohkem mõtlema. 

Meie ülesanne on ennetada. Kui on mingi näide, kas juhtum meediast või riskikoht meie tehases, siis arutame seda meeskonnas. Kuulame spetsialistide arvamusi ja ettepanekuid ning analüüsime võimalikku riski. Kuulan alati kõik osapooled ära, et nõu pidada. Iial ei tea, kellelt tuleb kõige parem idee. 

Kuidas inimesi tööohutuse vallas koolitate? 
Tõenäoliselt samamoodi nagu igas teiseski tootmisettevõttes. Esmane instrueerimine on töötaja värbamisel vastavalt tööpositsioonile. Selleks on grupi tasandil eri juhendid ja eeskirjad. Uus tulija saab tavaliselt endale mentoriks staažikama kolleegi, kellega koos alguses tööülesandeid teha. 

Järgmiseks ongi regulaarsed koolitused. Meil on grupis ka eraldi meeskond, kes suunab ja aitab tehastel uuenduste ja materjalidega kursis olla. Igal tehasel on vabad käed, kui tihti on vaja majas arutelusid pidada. Osula Graanulis teeme väiksemaid koolitusi kord kuus, mahukamaid kord kvartalis. 

Võib mõelda, et see on üks ja sama tööohutuse jutt, kuid arutada saab mõnest teisest vaatenurgast, et pilk oleks jälle värske. Iga kord teeme ka väikese töökava, mida järgmise kuu või kolme jooksul töö- ja keskkonnaohutuse parendamiseks ette võtame. 

Sellest aastast pakume oma tarnijatele ja koostööpartneritele töö- ja keskkonnaohutuse veebikoolitust ja väljastame neile tunnistuse. Koolitus on vajalik selleks, et inimesed oleksid ettevõtte territooriumile sisenedes kursis meie tööohutusreeglite ja võimalike ohtudega. 

Kas partnerid teevad seda heal meelel? 
Jaa, arvan jällegi, et see on tänapäevane lähenemine. Eks selliseid lahendusi on mujalgi, kuid meie tegeleme partnerite koolitamisega tänavu põhjalikult. Ühest küljest on see partnerite teavitamine, aga teisest küljest ka vastutuse võtmine koostööpartnerite ja tarnijate poolelt.

Kas saate tuua veel mõne näite, mis on aidanud tööohutusele kaasa? 
Meil on tootmisüksuste vahel heas mõttes konkurents, mis tähendab, et tööohutuse ja keskkonnavaldkonna auditeerimised toimuvad kindla sagedusega. Selle käigus registreeritakse võimalikud puudused ja tähelepanekud ning valmib kõikide tehaste kohta koondkokkuvõte, mida hoolega jälgitakse. Parimat ettevõtet premeeritakse võimalusega veel paremaid isikukaitsevahendeid soetada või millegi muuga, mis aitab tööohutust tõsta. 

See on just selline heas mõttes konkurents, sest meie kõigi huvi on tagada tööohutus. Meil on grupis kokku 12 tootmisüksust ja kõikjal on sisuliselt samad seadmed. Nende ohutu käitlemine peaks toimima igal pool. Meil on sisemiselt hea tava muresid või märkamisi jagada, et ka teistel tehastel oleks ennetav teadmine olemas. 

Kuidas kirjeldate oma juhtimisstiili? Millistest põhimõtetest ja väärtustest lähtute? 
Hindan lihtsust ja otsesuhtlust – mida väiksem kollektiiv, seda rohkem on selleks võimalusi. Mulle meeldib töötada inimestega ja pean kõigist ühtmoodi lugu. Minu jaoks on kõik meeskonna liikmed võrdsed ja olulised. 

Konkreetsed märksõnad on kokkulepetest kinnipidamine, ausus, täpsus ja järjepidevus. Täiesti arusaamatuks jäävad minu jaoks valskus, lihtsate asjade keeruliseks muutmine ja asjatu rööprähklemine. Mulle sümpatiseerib delegeerimine ja ma kindlasti ei konkureeri vastava valdkonna peaspetsialisti oskuste või kogemustega. Selleks ongi meeskonnad loodud, sest iga spetsialist – mehhaanik, elektrik jne – teab oma valdkonda kõige paremini. Ühiste aruteludega jõuame parima tulemuseni. 

Kindlasti ei ole ma juht, kelle prioriteet on süüdlase otsimine ja karistuse määramine. See on vaid lühiajaline näiline lahendus, mitte ei selgita probleemi sisuliselt. Olen seda tüüpi juhtimist näinud ja see ei ole kindlasti minu juhtimisstiil. Oluline on, et kui midagi on juhtunud, siis antakse sellest võimalikult varakult teada. Saame kokku, arutame läbi, mis ja miks juhtus, ja mida saame teisiti teha. Kui näen varasema kogemuse või teadmiste pinnalt, et midagi saab ennetada, siis soovin seda kindlasti rakendada. Seda mõttelaadi soovin ka oma kolleegidele edasi anda. 

Olen üsna nõudlik korra, ka heakorra ja kvaliteedi suhtes. Ei kujutaks ette hästi toimivat ja turvalist töökeskkonda, kui need asjad ei ole paigas. 

Mis on viimastel aastatel sektoris kõige rohkem muutunud? 
Sektor on pidevas muutuses ja võtmesõnaks on jätkuv efektiivsuse parendamine. Eesmärk on kasutada vähem energiat, vett ja fossiilkütuseid. 

Kuidas töö tehases käib, kuidas pelleteid tehakse? 
Pelletite tootmiseks sobivad hästi saepuru ja puiduhake. Esmalt materjal kuivatatakse ja jahvatatakse, seejärel pressitakse tolmpeen saepuru juba pelletiteks, mis järgnevalt jahutatakse ja ladustatakse. See kõik on liinitöö, kus materjal liigub mööda konveiereid ja läbib erinevaid tootmisseadmeid. Kogu tehase tööks vajalik elektri- ja soojusenergia tuleb meie enda koostootmisjaamast, mille kütuseks on puukoor ja metsahake. 

Kui kümneid aastaid tagasi oli saepuru saetööstuste probleemseks jääkproduktiks, siis ajapikku on sellest pelletitootmises kujunenud väga väärtuslik tooraine. Metsa- ja puidutööstuse jääkide kasutamine on pelletitootmises muutunud üha tavalisemaks. 

Metsa- ja puidutööstus on Eestis kõige enam automatiseeritud ja digitaliseeritud tööstus Eestis. Kas siin on veel arenguruumi? 
Puidutööstuse sektor on üha automatiseeritum ja see protsess on jätkuv, kõik ei ole veel valmis. Alati leitakse võimalusi, kas siis täppismõõtmiseks või mõne inimsekkumist vajava töö efektiivsemaks muutmiseks. Samas inimesteta ei saa seda tööd teha. 

Mis põhimõttel inimesi värbate? 
Püüan vestluse kaudu aru saada, mis kandidaati päriselt huvitab ja mis laadi töö võiks talle sobida. Operaatori ja mehhaaniku töö on iseloomult väga erinevad – operaatoril on rohkem istuvat tööd ja monitoride ning täpsust ja rutiinitaluvust eeldavate parameetrite jälgimist. Mehhaanikul on seevastu käelist tööd rohkem. Kui leiame inimesele õige väljundi, siis on tal suurem tahe ja soov seda tööd teha. Ei ole mõtet end petta – varem või hiljem tekivad ebasobivatest ülesannetest pinged või mahajäämused ning ühe meeskonnaliikme tegevus või tegevusetus võib avaldada mõju kogu kollektiivile. Seda tuleks juba värbamisel arvesse võtta ja enda jaoks läbi mõelda. Unistuste meeskond ei koosne ainult valmis superstaaridest, vaid selleks kasvatakse ühise meeskonna arengu, õnnestumiste ja ka ebaõnnestumistega. 

Aasta lõpus täitub tehasel kümme tootmisaastat. Milliste saavutuste või õnnestumiste üle olete eriliselt uhke? 
Kõige esimene töövõit oli see, kui tehas sai valmis oodatud ajaks, isegi pisut varem, ja esimene toodang väljastati soovitud kuupäevaks. Loen võiduks, et kümne aasta jooksul on meie inimeste vool olnud pea olematu – see on ka meeskonna võit. Heameelt on valmistanud ka meie ettevõtte tunnustamine Võrumaa parima ettevõtte ja Võru valla kauni kodu konkurssidel. 

Kas tööelus on olnud ka raskusi? Kuidas nendega toime tulla? 
Raskused jäid rohkem töökarjääri algusesse, kus oli vähem kogemusi ja teadmisi või ei osanud inimesi ja nende mõtteid nii hästi tunnetada. Karjääri jooksul omandatud oskused kindlasti toetavad ja suureks abiks on ka Osula Graanulis algaastatel saadud kogemused. 

Mida soovitada juhile, kes on esimest korda meeskonda loomas ja juhtimas? 
Esmane soovitus on jääda iseendaks ja suhtuda kõigisse võrdväärselt. Olla analüüsiv ja lahendusi otsiv. Iga juht suunab oma meeskonda, kuid juht ka kasvab oma meeskonnaga, see käib asja juurde. Tuleb suhelda, arutleda ja kogemusi omandada. Tuleb ka möödapanekuid, kuid nendest tuleb õppida. Parem on tegeleda ennetamise kui tagajärgede likvideerimisega. 

Ennetamine on kindlasti üks mind iseloomustav sõna, mis aitab nii mõnigi kord mõne väiksema või suurema probleemi ära hoida. Seda mitte ainult tööohutuse vaatest, vaid laiemalt, nii planeerimise kui ka läbimõtlemise protsessis. 

Eesmärke tuleb seada ja need peavad olema täidetavad ja piisavalt kõrged. Esmapilgul võib mõne eesmärgi täitmine tunduda ilmvõimatu, kuid väikesteks sammudeks jaotatuna tundub see juba igati realistlik. Kui mõelda tegevused läbi ja kasutada oma aega ja oskusi parimal võimalikul moel, siis on enamik eesmärke saavutatavad. 

Grupi tööohutusalane peaeesmärk on piisavalt ambitsioonikas: viia tööõnnetuste arv nulli.

Kas Võrumaa oli teile tuttav kant enne Osula Graanulisse tööle tulekut? 
Jah, olen sündinud Võrus ja praegu elan Tartus. Osula ei ole aga Tartust kaugel – 40-minutiline sõit tööle on hea aeg mõtlemiseks. Kuidas tööst puhkate? Kui kollektiiv on meeldiv ja ühtehoidev, siis see aitab juba palju. Minu toeks ja puhkuseks on perekond, abikaasa ja meie kaks last. Kui neil läheb hästi, siis see ongi juba suur puhkus ja rahulolu. Uitan looduses või teen lihtsamaid töid maakodus. Mulle meeldib toitu valmistada ja suviti grillida. Ekstreemsustest ma puudust ei tunne. Pigem on mulle oluline lähedaste ring.