Vastab Johan Pastarus, Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant
Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töötervishoiu ja -ohutuse küsimustes, kelle ülesanne on esile tuua töökeskkonna probleemid ja edastada need tööandjale. Töökeskkonnavoliniku olemasolu eeldatakse ettevõttes, kus töötab kümme või enam töötajat.
Muu hulgas on töökeskkonnavolinikul oluline ülesanne tegeleda ka psühhosotsiaalsete ohuteguritega. Ta aitab kaasa parema töökeskkonna loomisele ning tööandja ja töötajate töökeskkonnaalase dialoogi edendamisele. Selleks, et volinik saaks oma tööd tõhusalt teha, peab ta olema kursis konkreetsele ettevõttele rakenduvate töötervishoiu ja -ohutusalaste õigusaktidega ja ettevõttesiseste töökeskkonnaalaste juhenditega. Nende hulka kuuluvad näiteks riskianalüüsid, kriisiplaanid ning tööõnnetuste käsitlemise protseduurid. Seetõttu sobivad volinikuks tavaliselt kogenud töötajad, kelle jaoks on töökeskkond kujunenud loomulikuks ning kes suudavad vajadusel vaadata töötajate töökeskkonda suurema pildina.
See tähendab, et töökeskkonnavolinik on võimeline lisaks oma igapäevatöö kohustustele hoomama kollektiivi ja töökeskkonna ohutust ning nõuete rakendamist.
Voliniku roll ulatub sageli ka psühhosotsiaalsete ohuteguriteni. Volinik aitab tagada, et diskrimineerimine ei jääks tähelepanuta ning suunab töötajaid asutusesiseste lahendusteni. Kuigi volinik ei ole konfliktide lahendaja, võib ta olla usaldusväärne töötaja, kes kogub töötajate arvamused kokku ja aitab need tööandjale esitada viisil, mis toetab lahenduseni jõudmist.
Tööinspektsiooni poole on pöördunud mitmed töökeskkonnavolinikud psühhosotsiaalsete ohutegurite teemadel ning seda enamasti just diskrimineerimise osas. Levinud on probleem, et töökeskkonnavolinik satub justkui "kummituppa" – töötajad pöörduvad muredega tema poole, kuid tööandja ei reageeri pöördumistele piisava tõsidusega.
Mida teha, kui esineb konflikt ja tööandja ei reageeri kogutud infole või pöördumistele?
Esmalt tuleb meeles pidada, et töökeskkonnavoliniku roll ei ole kunagi konfliktijuhtimine ning veel vähem selle lahendamine. Selle eest vastutab ikkagi tööandja ning tema esindajad. Voliniku ülesanne on töötajate arvamuste edastamine ja nende esindamine.
Töökeskkonnavolinik peaks alati tajuma oma rolli pädevust. See tähendab, et näiteks töökiusamise olukorras võib ta olla lahenduse leidmisel töörühmas või koguda kokku töötajate arvamusi olukorrast, mida tööandjale optimeeritult esitada saaks. Sellises olukorras on töökeskkonnavolinik usaldusväärne töötaja, kes on tööandja abiliseks töötajatega kommunikeerimisel. See on oluline, kuna konfliktiolukord on nagu tulekahju, kus tuleb tuli võimalikul kiiresti kustutada, et see ei kahjustaks tervet hoonet ning selle protsessi kiirusel võib töökeskkonnavolinik olulist rolli mängida. Nii pea, kui tekib olukord, kus vastutus lahendus leida veeretatakse volinikule, võib volinik sellest keelduda. Töötajate esindaja roll on selle täitjale vabatahtlik ning tööandja roll on nendele murekohtadele lahendused leida.
Kui aga volinik tunneb, et tööandja ei võta endiselt töötajate pöördumisi tõsiselt, on võimalik juba Tööinspektsiooni poole pöörduda.
