Tööinspektsioon: Läänemaal vähenes tööõnnetuste arv, kuid ohutusalaseid rikkumisi leidub endiselt
2023. aastal juhtus Läänemaa ettevõtetes 46 tööõnnetust, mis oli 6% vähem kui aasta varem. Küll aga oleks neid õnnetusi saanud ka ennetada.
2023. aastal juhtus Eestis kokku 3313 tööõnnetust, neist Läänemaal 46. Võrreldes 2022. aastaga on seda 3 õnnetuse võrra vähem. Sel aastal on juhtunud 17 tööõnnetust. Hea meel on aga tõdeda, et surmaga lõppenud tööõnnetusi viimasel neljal aastal Läänemaal juhtunud ei ole.
Enim juhtub tööõnnetusi Läänemaal toiduainetööstuses ja puidutööstuses. Näiteks sattus puidufirma töötajal tööprotsessi käigus peopessa mitu puidupindu, mis tekitasid naha ja nahaaluskoe põletiku. Kui töötaja oleks kandnud kaitsekindaid, siis ei oleks ta pidanud tervenemiseks 19 päeva töölt eemal viibima.
Tööõnnetused Läänemaal
Läänemaal viidi läbi 34 järelevalve menetlust, enim ehituses, töötleva tööstuse ettevõtetes ning põllumajanduses. Maakonna vaates hõlmati järelevalvega ligikaudu 8% maakonna ettevõtetest.
Tööinspektorid kontrollisid eelkõige töökeskkonna ohutust ja töösuhete korrektsust. Läänemaal tuvastati rikkumisi 30 ettevõttes ehk 88% kontrollitud ettevõtetes. Kokku leiti Eestis möödunud aastal 16 128 erinevat rikkumist, neist Läänemaal 176. Keskmiselt tuvastati ühes ettevõttes 6 rikkumist. Enim tuvastati rikkumisi ehituses ja töötleva tööstuse sektorites.
Sagedasemad rikkumised Lääne maakonnas on sarnased nagu Eestis tervikuna. Töötajad pole läbinud juhendamist ja väljaõpet või on see kirjalikult fikseerimata, tervisekontrolli korraldamine on puudulik, ohualad on märgistamata. Ohtlike kemikaalide anumad on märgistamata või on kemikaalid valatud ümber uude pakendisse, näiteks joogitaarasse. Puudulik märgistus või ohtlike kemikaalide hoiustamine veepudelis võib põhjustada tõsise tervisekahjustuse. Lisaks on tihti töövahenditel puudu kaitsepiirded. Kaitsepiirete eemaldamise kohta tuuakse põhjenduseks, et need segavad töötamist, halvendavad nähtavust ning tootmiskiirus langeb. Küll aga on kaitsekate hädavajalik, et töötaja jääks terveks ja töövahendi ohtlik liikuv osa (nt saeketas) ei vigastaks töötajat.
Kontrollide käigus pöörasid inspektorid tähelepanu ka töökeskkonna riskianalüüsile, mis aitab välja selgitada töökeskkonnas esinevad ohutegurid ja ennetada tööõnnetusi. Läänemaa ettevõtetest on töökeskkonna riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteeninduses esitanud 294 ettevõtet ehk ligikaudu 43% tegutsevatest ettevõtetest, kus on vähemalt üks töölepinguline töötaja. Siinkohal on aga oluline töökeskkonna riskianalüüsi regulaarselt ajakohastada. Peale uute andmete ilmumist ohuteguri mõju kohta, peab tööandja ka riskianalüüsi täiendama.
Töövaidlused Läänemaal
Läänemaal toimus 2023. aastal 21 töövaidlust. Võrreldes 2022. aastaga on töövaidluste arv maakonnas 11 võrra tõusnud. Nõuete kogusumma oli kokku Läänemaal 46 400 eurot. Keskmine nõudesumma ühe avalduse kohta oli 2200 eurot, samas kui Eesti keskmine oli ligikaudu 5000 eurot. Lahendatud avaldustest neljal juhul rahuldati avaldus täielikult 2000 euro ulatuses, viis avaldus rahuldati osaliselt ning kolm avaldust lõppes kompromissiga kogusummas 9800 eurot.
Enim esines vaidlusi tervishoiu, avaliku halduse ning ehituse sektori töötajate ja tööandjate vahel. Sagedasemad nõuded töötajate poolt olid seotud saamata jäänud töötasuga.
Läänemaal laekunud töövaidluste arv
Tööinspektsioon korraldab 24. septembril kell 10.30-14.15 tasuta teavitusürituse Haapsalus, Ranna tee 2, Fra Mare Thalasso Spa panoraamsaalis. Teemaks on töövaidlused – mida jälgida ja millega arvestada. Teabepäeval räägime, millised on töötülide peamised põhjused ja nõuded, millistel juhtudel on töövaidluskomisjoni poole pöördumine välistatud ning kuidas vältida töövaidlusi. Lisaks töövaidlustele räägitakse üritusel Lääne maakonna kohalikust tööelust.
Ajakirjanikud on oodatud. Koha peal on võimalik teha intervjuusid esinejaga. Küsimuste korral kirjutada [email protected].
Artiklit on lubatud väljaannetes kasutada.
Lisainfo:
Carolin Liis Tamm
Kommunikatsioonispetsialist
