TWING projekt: Uurimiseesmärgid ja riikide võrdlus

TWING on kaheaastane projekt, mida toetab Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat ning mida rahastatakse projektikonkursi SOCPL-2021 IND-REL raames, eesmärgiga parandada asjatundlikkust töösuhete valdkonnas.

24 kuud (november 2022 – oktoober 2024) kestva projekti eesmärk on uurida COVID-19 kriisi mõju kaugtööle, töötingimustele ja töösuhetele üldeesmärgiga toetada sotsiaalpartnereid inimväärse ja produktiivse kaugtöö edendamisel COVID-19 järgsel ajal.

Selleks keskendutakse analüüsis neljale sektorile, kus kaugtööga seoses kehtivad erinevad piirangud (IKT, pangandus, keemiatööstus ja avalik haldus), ning kuuele riigile, mis erinevad kaugtöö levimuse ja reguleerimise viiside poolest ning esindavad erinevaid töösuhete režiime (Austria, Eesti, Soome, Hispaania, Poola ja Portugal). Selline valdkondlik ja riigipõhine valik võimaldab teha põhjaliku võrdleva analüüsi ning töötada Euroopa tasandil välja asjakohased poliitikasoovitused. 

Ajavahemikul 2023. aasta jaanuarist kuni 2024. aasta veebruarini viis TWING-i uurimisrühm (Forba, Praxis, Notus, Jyväskylä ülikool ja ISP) läbi välitööd, mis koosnesid poolstruktureeritud intervjuudest oluliste osalejatega riiklikul, valdkondlikul ja ettevõtte tasandil ning neljast mini-juhtumiuuringust riigi kohta.

Välitööde tulemused näitavad nii sarnasusi kui ka selgeid erinevusi uuritud riikide vahel. Üldiselt on kaugtöö levimus COVID-19 järgses stsenaariumis suurenenud, millega on kaasnenud töötajate suurenenud nõudlus kaugtöö järele. Sellest hoolimata näitavad uuringud, et kaugtöö ei ole muutunud sektori tasandi läbirääkimiste põhiküsimuseks isegi riikides, kus on tugevad sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste traditsioonid. Kaugtööd puudutavad läbirääkimised on toimunud valdavalt ettevõtte ja üksikisiku tasandil kõigis vaadeldud riikides. 

Austrias ei ole pandeemiajärgsel perioodil valdkondlikel kollektiivläbirääkimistel kaugtööd käsitletud, kuna tööandjad ei soovi kehtestada õigusaktidest kaugemale ulatuvaid sätteid. Kaugtööd käsitlevate valdkondlike läbirääkimiste puudumine on põhjustanud ametiühingute rahulolematust eriti IKT konsultatsiooni- ja keemiasektoris. Ametiühingud on aga valdkondlikel läbirääkimistel üldiselt keskendunud traditsioonilistele küsimustele nagu palk ja tööaeg ning mitte kaugtööle. Avalikus sektoris on kaugtöösuuniseid uuendatud ministeeriumides tööandja ja töötajate esindajate vaheliste läbirääkimiste, mitte seadusemuudatuste kaudu. Ettevõtete tasandil on suurenenud kaugtööd sisaldavate lepingute arv. Finantssektoris on tööandjad edendanud kaugtööd, et parandada töötajate rahulolu ja samal ajal hoida kokku kulusid näiteks jagatud töökohtade näol. Keemiasektoris on tekkinud probleeme kaugtööks vähem sobivate ametikohtade puhul. 

Eestis on erasektoris kaugtöö kollektiivseid regulatsioone arendatud väga vähe, enamasti reguleeritakse kaugtöö korraldust individuaalsete läbirääkimistega. Kuna töökorraldus sõltub sageli tööliigist või meeskonna juhtimise tavadest, ei kehtesta tööandjad tavaliselt kaugtöö põhimõtteid ettevõtte tasandil. Mõned tööandjad on siiski loonud üldiseid töökorralduse põhimõtteid, et reguleerida kaugtööd kõigi töötajate jaoks. Selle lähenemisviisi puuduseks on, et tööandjad ei pea nende põhimõtete muutmisel konsulteerima töötajate esindajatega, eriti tehnoloogiakonsultatsiooni- ja finantssektoris, kus ametiühingusse kuulumine on madalal tasemel. Avalikus sektoris on ametiühingute suurem surve kaugtöö reguleerimiseks toonud kaasa ulatuslikumad läbirääkimised, mille tulemused on ministeeriumite lõikes erinevad.

Soomes ei sisaldu kaugtöö teema ametlikes kollektiivlepingutes. Selle asemel kehtestatakse kaugtöösuunised riikidevahelisel või riiklikul tasandil, et võimaldada paindlikkust ja kiiret kohanemist. Lähenemisviisid kaugtöö reguleerimisele on valdkonniti erinevad. Avalikus sektoris saavad töötajad teha kaugtööd 0-50% oma tööajast. Tehnoloogiakonsultatsiooni sektoris põhinevad eeskirjad töötaja ja tööandja vastastikusel usaldusel, ühistel otsustel kaugtöötundide osas ning mõned ettevõtted on võtnud kasutusele hübriidmudeli. Finantssektoris kasutavad mitmed ettevõtted 3+2 hübriidmudelit (kolm päeva kontoris ja kaks päeva kaugtööd) ning otsuseid tehakse sageli riikidevahelisel tasandil. Keemiasektoris piirdub kaugtöö enamasti kõrgema juhtkonna ja kõrge kvalifikatsiooniga ametikohtadega. 

Poolas päädisid kolmepoolsed läbirääkimised riiklikul tasandil õigusaktiga, mis tekitas vastuolusid ning neid eriti seoses töötervishoiu ja tööohutusega. Uus õigusakt, mis on üksikasjalikum kui varasemad kaugtööd käsitlevad sätted, tõi kaasa mõningase ebaselguse, eriti seoses tööandja vastutusega tööõnnetuste korral. Sektoritasandil on osalejad üha enam huvitatud kaugtöö reguleerimisest sektorites, mis on suutelisemad seda meetodit kasutusele võtma, näiteks keemiatööstus ja ositi avalik sektor. Ettevõtete tasandil olid kaugtöö läbirääkimised üldiselt sujuvad ning enamik osapooli oli protsessiga vähemalt mõõdukalt rahul, välja arvatud finants- ja IKT-sektoris. Finantssektoris ei suudetud mõnel juhul läbirääkimistel kokkuleppele jõuda ning IKT-sektoris oli kaugtööd käsitlev dialoog ametiühingute vähese koosseisu tõttu nõrk. Lisaks muutsid läbirääkimised töötervishoiu ja majanduslike hüvitiste üle kaugtööteemalised arutelud sageli keeruliseks ja vaieldavaks. 

Portugalis on kaugtööd käsitlevaid kollektiivlepinguid vähe ja enamik neist täiendab vähe õigusaktides juba sätestatut. Tavalised on hübriidmudelid, kus töötajad töötavad 2-3 päeva nädalas eemalt, ja nende üle peetakse tavaliselt läbirääkimisi individuaalselt või ettevõtte tasandil. Ametiühingutel on kaugtöö osas sageli ideoloogilisi erimeelsusi, kuid nad on avatud läbirääkimistele. Avalikus ja elektromehaanilises sektoris kipuvad kokkulepped olema mõlema poole jaoks tasakaalus. Seevastu IKT sektoris kipub paindlikkus tööandjaid rohkem soosima. Finants- ja keemiasektoris mängivad olulisemat rolli individuaalsed läbirääkimised. 

Hispaanias tekkisid kaugtöö läbirääkimised vastuseks õigusaktile (kuninglik dekreetseadus 28/2020). Kolmes uuritud erasektori valdkonnas keskendusid kollektiivläbirääkimised kaugtöö üle üksnes kulude hüvitamisele ja ressursside pakkumisele. Läbirääkimisi ei peetud kaugtöö kvaliteeti tagavates olulistes aspektides nagu juurdepääsutingimuste reguleerimine, töötajate iseseisvus tööaja korraldamisel, tööohutuse ja töötervishoiu riskide ennetamine ning õigus olla mittekättesaadav. See reguleeriv raamistik on põhjustanud ettevõtetes kaugtöö rakendamisel probleeme ja pingeid. Konflikte on esinenud seoses ebavõrdse juurdepääsuga kaugtööle ja mõnel juhul töötajate iseseisvusega oma kaugtööaja korraldamisel. Avalikus sektoris (riigihaldus) ei peeta kaugtöö üle kollektiivläbirääkimisi. Iga osakond otsustab kaugtöö rakendamise üle iseseisvalt ja ametiühingute esindajad saavad oma arvamusi osakondade otsuste kohta esitada ainult ilma läbirääkimisteta. 

Kõigi välitööde etapi tulemustega saab tutvuda projekti veebilehel. twingproject.eu 

Planeerimine ja edasised sammud

Praegu hindavad TWING projektipartnerid paremate praktikate teistesse riikidesse, sektoritesse ja ettevõtetesse ülekandmise võimalusi. Selle saavutamiseks kasutavad nad tegevusuuringute lähenemisviisi, mis kaasab asjaomaseid sidusrühmi kuuest uuritud riigist ja erisektoritest. Need sidusrühmad osalevad aktiivselt oma kogemuste vahetamises ja arutelus, et vastastikku teadmisi vahetada ja analüüsida erinevates kontekstides rakendatud praktikaid ning saavutada konsensus parimate soovituste osas. See lähenemisviis hõlmab kolme ühepäevast riikidevahelist seminari, mis on kavandatud toimuma juuni lõpus. Iga töötuba toob kokku sotsiaalpartnerid kahest erinevast projektiriigist, kellel on erinevad töösuhted. Pärast neid seminare avaldatakse projekti veebisaidil heade praktikate aruanne, milles tuuakse esile kõige asjakohasemad praktikad ja töötatakse välja konkreetsed praktilised suunised, et aidata sotsiaalpartneritel parandada kaugtöö reguleerimist.

Lisaks viiakse läbi kokkuvõtlik võrdlev analüüs, mis põhineb lauauuringute, statistilise analüüsi ja välitööde tulemustel. See analüüs kulmineerub lõpparuandega, milles esitatakse projekti peamised järeldused formuleeritud uurimisküsimuste kohta. Aruandes esitatakse ka järeldused saadud õppetundide kohta ning praktilised suunised inimväärse ja tootliku kaugtöö edendamiseks sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste edasiarendamise kaudu. 

Kõiki projekti tulemusi arutatakse lõppkonverentsil Madridis 2024. aasta oktoobris. See konverents pakub riiklikele ja valdkondlikele sotsiaalpartneritele, poliitikakujundajatele ja teadlastele platvormi TWING-i lõpptulemuste tutvustamiseks ja arutamiseks.

Allikas: Mõttekoda Praxis, Uudiskiri.