Euroopa Komisjon võttis 2020. aastal vastu määruse (EL 2020/11491), mis piirab diisotsüanaatide kasutamist. Diisotsüanaadid tekitavad naha ja hingamiselundite ülitundlikkust, mis võivad tekitada kutsealast astmat ja kutsealased nahahaiguseid. Uuringute kohaselt on ligikaudu 9-15% tööealiste täiskasvanute astmajuhtude põhjuseks tööga seotud tegurid.
Diisotsüanaadid võivad kõlada tundmatuna, kuid on siiski üsna levinud ühendid. Seetõttu ei pruugi kõik tööandjad isegi teada, et nende töökeskkonnas sellised ohud varitsevad. Diisotsüanaadid on tooraineks erinevate polüuretaanmaterjalide tootmisel. Tüüpilised tooted, millest diisotsüanaate võib leida, on elastsed polüuretaanist plastmaterjalid (näiteks pehme mööbli polstrid, pesukäsnad, kellarihmad, autodetailid, spordijalanõude siseosad), jäigad polüuretaanist plastmaterjalid (näiteks elektroonikaseadmete korpused, autodetailid), polüuretaanvahud (jäigad ja elastsed, näiteks madratsid), montaaživahud (näiteks isolatsiooniplaadid), polüuretaankiud ehk spandex-kiud (näiteks sukkpüksid, ujumisriided), liimid, hermeetikud, pinnakatted (näiteks värvid ja lakid).
Euroopas kasutatakse enim metüleendifenüüldiisotsüanaati (MDI), tolueendiisotsüanaati (TDI) ja heksametüüldiisotsüanaati (HDI), mis moodustavad üle 95% turumahust. Väiksemas koguses kasutatakse ka isoforoondiisotsüanaati (IPDI) ja naftaleendiisotsüanaati (NDI).
Diisotsüanaadid on tavaliselt kas värvitud, valged või kollakad tahked ained või terava lõhnaga vedelikud. Varieerub ainete lenduvus, mis mõjutab nende ohtlikkust tervisele. Näiteks MDI ei aurustu toatemperatuuril, kuid võib aurustuda kõrgematel temperatuuridel, näiteks üle 40°C. Pihustamine ja kuumutamine suurendavad diisotsüanaatide õhku paiskamist.
Diisotsüanaatidega kokkupuutumise peamised viisid töökeskkonnas on:
- Sissehingamine: Mõjutab hingamisteede ülitundlikkuse ja kutseastma kujunemist. Eriti tuleb sellele tähelepanu pöörata juhtudel, kui diisotsüanaate pihustatakse või käideldakse kõrgetel temperatuuridel, mis suurendab nende lenduvust.
- Nahakontakt: Nahaga kokkupuutel on oluline hinnata diisotsüanaatide kogust ja kestust, mille jooksul inimene selle ainega kokku puutub.
Diisotsüanaatidega kokkupuude võib toimuda mitmesugustes tegevusalades, nagu materjalide lamineerimine, liimimine, hermeetikutega töö, polüuretaanist toodete tootmine ja töötlemine, kuumtöötlus. Eesti kontekstis on diisotsüanaatidega kokkupuude kõige sagedasem töötlevas tööstuses (plastitööstus, komposiiditööstus, metallitööstus, mööbli- ja tekstiilitööstus), ehituses ning sõidukite remondi ja hoolduse valdkonnas.
Lõpptarbijale ei ole need tooted ohtlikud, kuid tootmisprotsessi jooksul ja käitlemisel võivad diisotsüanaadid tervist kahjustada. Seetõttu peavad tööandjad hindama diisotsüanaatide kasutamisega seotud riske ja rakendama asjakohaseid ohutusmeetmeid, et vähendada kokkupuutuvate töötajate tervisekahjustuste riski. See hõlmab korralikku ventilatsiooni, isikukaitsevahendite kasutamist ja töötajate koolitamist.
Koolituskohustus diisotsüanaatidega kokkupuutel
2023. aasta augustist jõustus koolituskohustus kõikidele töötajatele, kes puutuvad tööalaselt diisotsüanaatidega kokku. See tähendab, et diisotsüanaate ei ole lubatud tööstuslikul ja erialasel otstarbel puhasainena ega muude ainete või segude koostisosana kasutada enne, kui töötajal on läbitud vastav koolitus. Koolituskohustus kehtib kõikidele töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes kasutavad diisotsüanaate. Erandina ei kehti koolituskohustus juhul, kui kemikaali kontsentratsioon puhasainena või koos teiste ainetega on vähem kui 0,1 massiprotsenti. Seega tuleb kõikidel tööandjatel kriitilise pilguga vaadata üle kõik tööks kasutatavad kemikaalid ning kui nendes sisaldub diisotsüanaate (vastav märge on olemas pakendi etiketil) siis korraldada vastav koolitus.
Loe 2022. aasta analüüsi.
