Praegu oleme Eestis olukorras, kus tööõnnetuse või kutsehaigestumise korral peab töötaja õiglase hüvitise saamiseks saavutama tööandjaga kokkuleppe või pöörduma kohtusse. Kohtusse pöördub aga väga väike osa töötajatest. Eelmisel aastal oli neid vaid kolm.
Selliste olukordade ja lugude üks lahendus võiks olla kutsehaiguste ja tööõnnetuste kindlustuse süsteem, mis pakuks töötajatele rahalist kaitset ja annaks tööandjatele motivatsiooni ennetusmeetmetesse investeerida.
Oleme harjunud tervisega seotud kuludest mõtlemagi alati kui kulu, aga mitte investeeringust tulevikku. Kas oma töötajate tervisesse panustamine on ikka kulu või hoopis investeering?
Selle küsimuse ümber pöörleb Eesti tervishoiusüsteemi kui terviku üle käiv arutelu - rahastamisega seotud murekohad on meile teada juba aastaid ning selles süsteemis toimuv on meie ühiskonna keskne probleem. Tervishoiuvaldkonna rahastamise kriis hiilib meile kõigile vaikselt ja järjekindlalt selja taha, kuid ühiskond ei taju seda veel.
Õnnetuste kõrval mängib rolli ka töötajate vaimne tervis
Peale selle, et töökohal juhtuvad õnnetused ja inimeste füüsiline tervis saab kannatada, on palju psühhosotsiaalseid tegureid, mis mõjuvad inimese vaimsele tervisele. Näiteks võib tekitada stressi ja ärevust töökohal kaamerate kasutamine töötajate jälgimiseks, mistõttu langeb üleüldine produktiivsus.
Eestis on ette tulnud olukordi, kus töötaja on saanud ülesütlemisavalduse süstemaatilise ja omavolilise töölt lahkumise tõttu, mida väidetavalt tõendasid turvakaamera salvestised. Tööandja tõendusmeetod osutus aga ebaseaduslikuks, sest töötajaid ei olnud kaamerate kasutamisest informeeritud. Töövaidluskomisjon määras tööandjale hüvitise maksmise kohustuse summas 6300 eurot.
Kuidas hoolitseda oma tervise eest töökohal?
- Regulaarne tervisekontroll: Veendu, et sinu töökohal toimuvad regulaarsed tervisekontrollid. See aitab varakult avastada võimalikke terviseprobleeme ja ennetada kutsehaigusi.
- Töökohtade ergonoomika: Kasuta ergonoomilisi töövahendeid ja järgi õigeid tööasendeid.
- Koolitused: Osale regulaarselt koolitustel, et olla teadlik võimalike ohtude osas töökohal ja teada, kuidas neid vältida.
- Psühhosotsiaalsete riskide haldamine: Vaimne tervis on sama oluline kui füüsiline. Kui tunned tööstressi või kiusamist, räägi oma juhiga või pöördu personalispetsialisti poole.
- Töö- ja puhkeaja jälgimine: Järgi töö- ja puhkeaega, et vältida ületöötamist ja läbipõlemist.
Kutsume sind kuulama 9. ja 10. augustil Arvamusfestivali Tervena töölt koju alale, kus arutame nii selle üle, kas kaamerate tööl kasutamisel mängib lõpuks olulisemat rolli turvalisus või privaatsus, kuidas võidelda töökohal toimuva diskrimineerimisega ja kuidas seda üldse ära tunda ning mida tuleks Eestis ette võtta kutsevähiga.
Samuti tuleb juttu sellest, missuguses olukorras on Eesti tervishoiusüsteem, missugused on väljakutsed ning võimalikud lahendused. Põnevaid arutelusid on aga muidugi veel!
Tutvu Töölt tervena koju ala programmiga, tule festivalile ja arutleme üheskoos! Ikka selleks, et jõuaksime alati ka päriselt töölt tervena koju!
