Üks ilmsetest põhjustest on peamiste tööseaduste põhimõtteline erinevus. Eestis kehtib töölepingu seadus (TLS) ja Ukrainas töökoodeks (КЗоТ). Viimane on NSVL-i aegadest pärit seadusloome produkt, mille põhisätted kehtestati juba 1971. aastal. Eesti oma on palju uuem: vastu võetud 2008. aastal.
Mille poolest siis kahe riigi seadused erinevad?
Kui Ukrainas reguleerib töösuhteid peamiselt töökoodeks, siis Eestis töölepingu seadus, võlaõigusseadus (VÕS), millele on TLS-is viiteid rohkesti ning samuti eriseadused. Ukrainlastel on raske mõista ja aktsepteerida, et töösuhted võivad Eestis alata ja lõppeda mitte tööandja korralduse alusel nagu Ukrainas, vaid lepingu sõlmimise või selle ülesütlemise alusel. Ehk kui siin arvestatakse töötaja selgelt väljendatud tahteavaldust tööandjaga töösuhe lõpetada, siis Ukrainas lihtsalt palutakse ülemusel end vallandada. Seejärel meelt muutes saab Ukrainas oma avalduse lihtsalt tagasi võtta, kuid Eestis seda teha ei saa. Töölepingu ülesütlemisavalduse saab Eestis tühistada vaid poolte kokkuleppel.
Sama kehtib ka puhkuse kohta. Eestis ei lase tööandja töötajat puhkusele, vaid töötaja kasutab puhkust. Ja kui Eestis võib kasutada vähemalt 28 kalendripäeva puhkust, siis Ukrainas vaid 24 kalendripäeva.
Erinevusi on ka tööpäevasiseses puhkeajas. Tööpäevasisene puhkepaus Ukrainas on tööpäeva jooksul kuni kaks tundi ja seda üldiselt neli tundi pärast töö algust. Eestis kestab paus vähemalt 30 minutit iga 6-tunnise töötamise kohta. Iganädalane puhkeaeg on Ukrainas vähemalt 42 järjestikust tundi. Eestis tavalise tööaja puhul seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 järjestikust tundi ja summeeritud tööajaga töö korral 36 järjestikust tundi.
Eestis enam tööraamatut ei ole ja seda mäletavad veel vaid vähesed. Erinevalt Ukrainast ei kompenseerita nädalavahetustele jäävaid pühi. Ületunnitöö hüvitatakse Eestis tasustatud vaba ajaga või kokkuleppel töötajaga 1,5-kordse tasuga. Ukrainas makstakse kahekordset tasu, ületunnitööd vaba ajaga ei hüvitata.
Eestis makstakse töötasu vähemalt üks kord kuus, Ukrainas vähemalt kaks korda kuus. Töövaidlusi arutavad Eestis töövaidluskomisjon ja kohus, kehtestatud on ka selged edasikaebamise tähtajad. Ukrainlased aga lahendavad kõik vaidlused kohtus, sest töövaidluskomisjon tuleb kokku väga harva ja selle pädevus on piiratud. Mis puudutab nõuete aegumist, siis välja maksmata töötasus on erinevus suur: Eestis saab seda nõuda kuni kolm aastat, Ukrainas aegumistähtaega ei ole, seega saab nõuda ka kümne aasta pärast.
Täpsemalt saab Eesti ja Ukraina seadusi võrrelda allpool toodud tabelis. See aitab Eestis nii töötajatel kui ka tööandjatel saada selge ettekujutuse peamistest erinevustest ja sarnasustest.
Ukraina | Eesti |
| Töösuhteid Ukrainas reguleerib peamiselt töökoodeks. | Eestis reguleerivad töösuhteid peamiselt TLS kui ka VÕS, millele viidatakse TLS-is ning ka eriseadused. |
| Töösuhted Ukrainas algavad ja lõpevad üldiselt töötaja avalduse alusel antud tööandja korraldusega. | Eestis sõlmitakse töösuhted enamasti kirjaliku töölepingu alusel, puudub tööandja korraldus ja tööraamat. |
Tööaeg Põhimõttelisi erinevusi pole: mõlemas riigis on tavaline tööaeg 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas. |
Puhkeaeg |
Ukrainas ei ületa pausi kestus tööpäeva jooksul kaht tundi ja see tehakse üldiselt neli tundi pärast töö algust. Igapäevane puhkeaeg: vahetustega töötades vähemalt kahekordne eelmise vahetuse tööaeg (sh lõunapausi aeg). Iganädalane puhkeaeg on vähemalt 42 järjestikust tundi. | Paus tööpäeva jooksul vähemalt 30 minutit ja iga 6 tunni töötamise kohta. Igapäevane puhkeaeg: 24 tunni jooksul vähemalt 11 järjestikust tundi. Iganädalane puhkeaeg: tavalise tööaja puhul mitte vähem kui 48 järjestikust tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja summeeritud tööaja korral mitte vähem kui 36 järjestikust tundi. |
Ületunnitöö |
| Tööandja kasutab seda kokkuleppel ametiühinguga, eriolukordades aga ilma kokkuleppeta. Töötaja nõusolekut pole vaja. Ei tohi kahel järjestikusel päeval ületada nelja tundi ja 120 tundi aastas. Makstakse topeltmääraga, vaba ajaga hüvitamist ei ole. | Seda kasutatakse kokkuleppel töötajaga, eriolukordades ilma kokkuleppeta. Kompenseeritakse tasustatud vaba ajaga või kokkuleppel töötajaga 1,5-kordse tasuga. |
Öötöö |
| Tasustatakse kõrgendatud määras, kuid mitte vähem kui 20% kehtestatud palgamäärast. | Tasustatakse 1,25-kordses määras (kui ei ole sätestatud, et töötasu sisaldab tasu ka öötöö eest). |
Töö riigipühadel |
Tasustatakse topeltmääraga või antakse töötaja soovil puhkepäev. Kui riigipüha jääb nädalavahetusele, nihutatakse puhkepäev järgmisele tööpäevale pärast pühi. | Tasustatakse kahekordselt või antakse poolte kokkuleppe alusel täiendavat vaba aega. Kui riigipüha jääb nädalavahetusele, siis puhkepäeva ei kompenseerita. |
Iga-aastane puhkus |
Põhipuhkus vähemalt 24 kalendripäeva. Puhkust antakse vastavalt tööandja kehtestatud ja ametiühingu kokku lepitud ajakavale. Tasustatakse keskmise töötasu alusel. | Põhipuhkus vähemalt 28 kalendripäeva. Puhatakse tööandja koostatud ajakava alusel. Kui ajakava ei ole koostatud, saab töötaja kasutada puhkust talle sobival ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult 14 kalendripäeva ette. Tasustatakse keskmise töötasu alusel. |
Miinimumpalk Nii Ukrainas kui ka Eestis on miinimumpalk kehtestatud seadusega. |
Töötasu maksmise tingimused |
Vähemalt kaks korda kuus, mitte rohkem kui 16 päeva tagant ja hiljemalt järgmise kuu seitsmendal päeval. Seisakud (tööülesannete mitte andmine) tasustatakse mitte vähem kui 2/3 sissetulekust. | Vähemalt kord kuus, väljamakse päev kehtestatakse töölepinguga. Tööseisakud (tööülesannete mitte andmine) tasustatakse keskmise töötasuga. |
Töösuhte lõpetamine |
Toimub tööandja korralduse alusel, mille koopia väljastatakse töötajale töölt vabastamise päeval allkirja vastu. Töötaja ülesütlemisavaldus ei lõpeta töösuhet, selle alusel annab tööandja vabastamiseks korralduse. Oma soovil töösuhte ülesütlemisest tuleb tööandjale teatada ette vähemalt 14 kalendripäeva. Töötaja saab ülesütlemisavalduse tagasi võtta. | Toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud ülesütlemise alusel või poolte kokkuleppel. Ülesütlemine jõustub hetkest, mil teine pool saab avalduse kätte. Selle saab tühistada ainult poolte kokkuleppel. |
Lõpparve |
| Viimasel tööpäeval. Lõpparvega viivitamise korral makstakse keskmist töötasu, kuid mitte rohkem kui kuus kuud. | Viimasel tööpäeval. Hilinemise eest on ette nähtud väike viivis. |
Töövaidlused |
Vaidlustega tegelevad töövaidluskomisjon (väga harva ja piiratud küsimustes) ja kohus. Nõuete esitamise aegumistähtajad: - vallandamisvaidlustes 30 päeva;
- töötaja poolt varalise kahju hüvitamise vaidlustes - üks aasta;
- töötasu puudutavates vaidlustes tähtaega pole;
- muudes vaidlustes kolm kuud.
| Vaidlustega tegelevad töövaidluskomisjon ja kohus. Nõuete esitamise aegumistähtajad: - vallandamisvaidlustes 30 päeva;
- töötaja poolt varalise kahju hüvitamise vaidlustes - üks aasta;
- töötasu vaidlustes 3 aastat;
- muudes vaidlustes üldjuhul neli kuud.
|
Andrii Rybas
Tööinspektsiooni nõustamisjurist
