Loomulikult on nende plaanidega seotud ka täiskasvanud ja suve lähenedes tekib nii lapsevanematel kui ka tulevastel tööandjatel üha rohkem küsimusi. Millega peavad arvestama tööandjad? Millele peavad tähelepanu pöörama lapsevanemad? Koos üha suureneva huviga suureneb ka Tööinspektsiooni infotelefonile tehtud kõnede arv. Näiteks 2023. aasta alguses oli alaealistega seotud küsimusi käsitlevate kirjade arv keskmiselt üks-kaks kirja kuus, kuid maiks-juuniks kasvas nende arv 10-12-ni. Sama on täheldatud telefonikõnede puhul, mida on aasta alguses kuus keskmiselt 10, vaheaja lähenedes aga 90–100.
Enamasti pöörduvad meie poole tööandjad, kes on huvitatud sellest, mis liiki lepingut saab alaealisega sõlmida. Näiteks, kas tegemist võiks olla töövõtu- või käsunduslepinguga. Samuti uurivad nad, missugused on alaealiste töö- ja puhkeaja eripärad ning millised on nende töö piirangud. Kõige populaarsem on küsimus selle kohta, mis töid on teatud vanuses lubatud teha. Sageli võtavad ühendust ka lapsevanemad, kelle lapsed soovivad osa suvest pühendada tööle. Kui tööandjate küsimused on konkreetsemad, st nad räägivad, kui vana on laps ja mis tööle nad soovivad teda palgata, esitavad vanemad enamasti suunavaid küsimusi, püüdes orienteeruda selles, mis tööd võivad nad oma ettevõtlikule noorele leida. Kõige rohkem teeb rõõmu see, et mõnikord soovivad konsultatsiooni ka alaealised ise. Näiteks on alaealised küsinud, kas nad saavad oma töötasu arvelduskontole või kui tihti ja kui pikad pausid on neile töö ajal ette nähtud.
Palun pange tähele, et vastused kõigile nendele ja paljudele muudele küsimustele leiate Tööelu portaalist.
Kui räägitakse alaealistest töötajatest, peab loomulikult olema esikohal noorte ohutus. Suureks sammuks selles suunas võib pidada iseteenindussüsteemi TEIS, mis pakub rohkem võimalusi tööandja, lapsevanema ja tööinspektori vaheliseks suhtlemiseks. Alates 2023. aastast peab tööandja 7–12-aastase alaealisega töölepingu sõlmimisel lisaks alaealise registreerimisele töötamise registris (TÖR) 10 tööpäeva enne töö algust sisestama lisaandmed ka TEISi. See teave, sealhulgas kontaktandmed (nii lapsevanema kui ka tööandja kohta), võimaldab inspektoril tutvuda eelduslike töötingimustega ja teha järelduse seda liiki töö vastuvõetavuse kohta selle konkreetse alaealise jaoks. Kui inspektoril tekivad mingid kahtlused või ta näeb, et mõned töökohustused võivad olla küsitavad, võtab ta ühendust tööandjaga ja selgitab välja üksikasjad. Tähelepanuväärne on asjaolu, et 2023. aastal TEISi sisestatud 246 alaealisest (7–12-aastased) ei olnud ühtegi juhtumit, mille korral oleks tehtud töötamise keelu otsus. Siiski oli muidugi juhtumeid, mille korral inspektor pidi sekkuma, kuid arutelu käigus õnnestus kõik probleemid lahendada. Samuti on TEIS suurendanud lapsevanemate teadlikkust, sest neil on nüüd juurdepääs teabele oma lapse töötingimuste kohta. Seega saab 13-17-aastase alaealise lapse vanem vaadata teavet, mille tööandja on töölevõtmise kirjega sisestanud töötamise registrisse. 7-12-aastase lapse vanem saab lisaks töötamise registrisse kantud andmetele vaadata ka TEISi sisestatud täiendavaid andmeid.
Lisaks saab lapsevanem TEISi iseteeninduskeskkonnast teabekirja, milles antakse teavet alaealise tööleasumise kohta ja jagatakse olulisi linke teabeotsingu hõlbustamiseks. See võimaldab lapsevanemal saada parema ülevaate lapse tööst ja lapsevanem võib oma nõusoleku tagasi võtta, kui ta leiab, et nende ülesannete täitmine võib tema last kahjustada.
Alaealise töö jälgimine ei piirdu aga üksnes andmete kontrollimisega. Regulaarsete ja sihipäraste kontrollide käigus pööratakse erilist tähelepanu ka alaealistele töötajatele. Järelevalve eesmärk on julgustada tööandjat võtma puuduste kõrvaldamiseks meetmeid vahetult enne kontrollimist, ja kui kontrolli käigus tuvastatakse rikkumisi, anda tööandjale vajalikku teavet ülejäänud rikkumiste kõrvaldamiseks.
Lisaks regulaarsetele ja sihipärastele, st rikkumise teate saamise korral eelnevalt kavandatud kontrollidele, teevad inspektorid ka ootamatuid kontrolle. Teateid väidetavatest rikkumistest tuleb nii lapsevanematelt, kes arvavad, et on toimunud rikkumine, kui ka täiesti kõrvalistelt inimestelt. Mõnikord märkab keegi lihtsalt kohvikus istudes või rõdule minnes oletatavat rikkumist ja teavitab sellest inspektsiooni. Mõnel juhul registreerivad rikkumise kahtluse ka Tööinspektsiooni nõustamisjuristid, kui nõustamise käigus tekib kahtlus, et rikutakse alaealiste töötingimusi, kas siis näiteks töö- ja puhkeaja eeskirju või ohutusnõudeid. 2023. aastal registreeriti ligi 30 sellist vihjet. Neist 11 juhul algatati menetlus alaealistega seotud süütegude tõttu, viiel korral oli tegemist ohutusnõuete eiramisega. Ülejäänud juhtumid olid seotud puhke- ja tööaja pikkuse mittejärgimisega. Ühel juhul täheldati, et alaealine tegi ületunnitööd. Kahjuks ei piisa alati ainult hoiatusest ja kui rikkumist õigel ajal ei parandata või kui rikkumine on eriti raske, on inspektoril õigus ka karistus määrata. Nii määrati 2023. aastal alaealiste tööga seotud rikkumiste eest suurim trahv summas 600 eurot alaealiste töötajate puhkeaja mittejärgimise eest.
Kahjuks osutusid rakendatud meetmed ebapiisavaks, sest tootmisettevõtetes registreeritud õnnetustest olid 18 seotud alaealistega. Kuigi kõik jäid ellu, saadi siiski ka tõsiseid vigastusi.
Loomulikult soovitakse, et esimene töökogemus oleks edukas ja tooks lapsele lisaks taskurahale ka teatava kindlustunde oma võimete suhtes. Kuid lapsed ei saa alati oodatud kogemusi ja lisaks vahetule töökogemusele peavad nad mõnel juhul omandama ka oskused, kuidas oma õiguste eest seista. Näiteks 2023. aastal said sellise kogemuse 14 alaealist, kes pidid oma õiguste kaitsmiseks pöörduma töövaidluskomisjoni poole. Kolmel juhul rahuldas töövaidluskomisjon noorte töötajate nõude täielikult, kahel juhul rahuldati nõue osaliselt ja ühel juhul saavutati kompromiss. Osa avaldusi jäeti läbi vaatamata puuduste tõttu, osa avaldusi võtsid avaldajad ise tagasi. Loodetavasti tegid nad seda tänu probleemi lahenemisele.
