Täna jõustus seadusemuudatus, mis võimaldab rohkem kui kaheks kuuks haiguslehele jäänud inimestel osalise koormusega või kergemaid ülesandeid täites tööle naasta ning saada seejuures haigestumise eelset töötasu. Muutus rakendub alates 15. maist 2024 väljastatud haiguslehtedele.
Pikaajalisi haiguslehti kasutab aastas ca 17 000 inimest
Seni ei tohtinud pikaajalisel haiguslehel olles töötada ja töist tulu saada
Edaspidi on pikaajalisel haiguslehel olles võimalik teha tööd kas osakoormusega või täites näiteks lihtsamaid ülesandeid.
Sotsiaalministeerium algatas täna jõustunud muudatuse selleks, et murda süvenevat trendi, kus pikemaks ajaks haigestunud inimesed jäävad tööelust eemale ning neist paljudel kujuneb välja püsiv töövõimetus. Pikaajalisi haiguslehti kasutab aastas keskmiselt 17 000 inimest.
„Seni kehtinud süsteemi järgi ei tohtinud pikal haiguslehel olles tööl käia ja töist tulu saada, muidu kaotanuks inimene haigushüvitise. See tõrjus tööelust eemale ka need, kelle tervis võimaldas osalise koormusega või lihtsamaid ülesandeid täites töötamist, viies lõpuks erinevatel põhjustel püsiva töövõimetuseni,“ rääkis terviseminister Riina Sikkut.
Seepärast käivitub alates 15. maist Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa ja Töötukassa koostöös uus vabatahtlik süsteem, mis võimaldab haiguslehel olijatel oma võimetele vastavalt tööelus osaleda ja saada töötasu, ilma seejuures sissetulekutes kaotamata.
„Oluline on, et tööle naasmisega oleksid nõus nii töötaja ise kui arstid ja tööandja. Et kõik sujuks, annavad raviarstid ja vajadusel töötervishoiuarstid nõu, milliseid töötingimusi inimene oma tervislikust seisundist tulenevalt vajab ning Töötukassa pakub tööandjatele vajalike kohanduste tegemiseks tuge. Selleks, et osalise koormusega töötaja sissetulekutes ei kaotaks, maksab Tervisekassa haigestumise eelse sissetuleku tagamiseks palgavahe hüvitist,“ selgitas Riina Sikkut.
Tervisekassa töövõimetushüvitise teenusejuhtLea Kalda selgitas, et kohandatud töötamine vastavalt inimese terviseseisundile saab alata haiguslehe 61. päevast ja võib kesta kuni inimese tervise taastumiseni, maksimaalselt 122 päeva. Sel perioodil tuleb tööandjal tasuda vähemalt 50% haigestumise eelsest töötasust ning palgavahe võrreldes haiguseelse ajaga hüvitab Tervisekassa.
Kalda märkis, et haiguse esimesel kuul tasub kindlasti keskenduda tervenemisele. „Samas haiguslehe pikendamisel võib anda raviarstile teada, et sooviksid võimalusel naasta tööle. Ajavaru enne päris tööle asumist on tarvilik, sest kohandused ja kokkulepped tööandjaga võivad võtta aega. Isegi, kui tegemist on vaid lühendatud tööajaga töötamisega, mis on mujal Euroopas kõige levinum kohandus,“ rääkis Kalda.
Töötukassa tööandjate teenuste osakonnajuhataja asetäitja esindaja Livia Laas kinnitas, et kui inimene vajab tervise tõttu töötamisel abi, siis uus süsteem avab haiguse ajal töötajale senised vähenenud töövõimega inimestele mõeldud teenused. „Töötukassa pakub vajadusel pikal haiguslehel olevatele töötajatele alates lehe 61. päevast samu teenuseid, mida siiani on olnud võimalik kasutada vaid vähenenud töövõimega inimestel. Need on kogemusnõustamine, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööks vajalik abivahend, tugiisikuga töötamine, tööalane rehabilitatsioon, individuaalsed lahendused ja tööandjate nõustamine tervise teemadel. Kui inimesel tekib vajadus kasutada Töötukassa abi, siis tuleb esimese sammuna leppida kokku kohtumine juhtumikorraldajaga või tööandjate konsultandiga. Kõige parem on pöörduda lähimasse büroosse,“ tutvustas Livia Laas Töötukassa võimalusi.
Sotsiaalministeerium on uue süsteemi puhul eesmärgiks seadnud püsiva töövõimetuse juhtumite pidurdumise, mis suurendaks inimeste hõivet ning ühtlasi vähendaks koormust tervishoiule ja sotsiaalalale.
Uuendus ei rakendu käsundus- ja töövõtulepinguga töötajaile, FIE-dele, ettevõtluskonto omanikele ja ettevõtete juhatuse liikmetele.
Pikaajalisel haiguslehel töötamise ja töövõimetuse ennetamise süsteemi loomist ning ellu viimist kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest.
