Rasket tööalast ärakasutamist, mida määratletakse inimkaubandusena, esineb Eesti töökultuuris pigem õnneks harva, kuid siiski on juhtumeid, kus kasutatakse töötajate teadmatust ära. Sellises ulatuses nagu 2023. aastal ei ole Eestis siiani tööalast ekspluateerimist tuvastatud ja juhtumeid kriminaalmenetluses uuritud.
Tihti langevad ärakasutamise ohvriks välismaalt pärit töötajaid. 14 inimkaubanduse kuriteost 13 juhul kasutati ära just välisriigi töötajaid, kes töötasid nii puhastusteeninduses, massaažisalongis kui ka ehitussektoris. Kannatanud olid pärit eri riikidest, näiteks Ukrainast, Poolast, Moldovast ja Usbekistanist.
Sageli on välisriikidest pärit inimesed hea teenistuse lootuses valmis pingutama, mis seab neid kaitsetumasse rolli. Lisaks ei tunne enamik välismaalasi Eesti seadusandlust ja seda olukorda võivad tööandjad ka enda huvides ära kasutada. Näiteks võivad tööandjad sundida töötajaid nõustuma ebainimlike ja ohtlike töötingimustega, mis võivad kahjustada nende tervist või isegi elu.
Peamised probleemid inimkaubanduses:
VÕÕRTÖÖJÕU HAAVATAVUS
Pahatahtlikud tööandjad kasutavad ära võõrtööjõu haavatavust. Välisriigist pärit töötajad ei tunne keelt ega kehtivaid seaduseid. Välismaalaste Eestisse tööle kutsumisel täidetakse küll paberil seadusega ettenähtud nõuded, kuid tegelikkus on vastupidine.
Näiteks kirjeldas töötaja Tööinspektsioonile tehtud pöördumises, et talle tehti tähtajaline elamisluba töötamiseks. Tööandja aga ähvardas selle tühistamisega, kui töötaja ei nõustu töötama vähemalt 300 tundi kuus. Kui töötaja kurdab liigsete töötundide või saamata jäänud töötasu üle, siis ähvardab tööandja töösuhte lõpetada. See omakorda seab võõrtöölise abitusse seisundisse, töötamise registris töösuhte lõpetamisel saadetakse ta kodumaale tagasi. Kuna vabatahtlik lahkumise periood on väga lühike, sageli nädal, siis ei jõua ohver enne kodumaale naasmist ka oma õiguste eest seista ega töövaidluskomisjoni poole pöörduda. Tööandja aga jätkab oma tegevust ning kasutab ära järgmisi töötajaid ja omandab seeläbi konkurentsieelise nende tööandjate ees,
ÕIGUSAKTIDE JA REGULATSIOONIDE MITTETUNDMINE
Riikides, kust enim välismaalasi tööle tuleb, on tööjõuturu olukord ja regulatsioonid teistsugused. Isegi kui tööandja maksab Eestis töötavale välismaalasele alla seadusega kehtestatud miinimumi, võib Eestis teenitud töötasu ületada kordades koduriigis sama töö eest makstavat töötasu.
KANNATANUD EI TAHA PROBLEEMI TUNNISTADA
Suur osa võimalikest inimkaubanduse juhtumitest ei jõua menetlusse, sest ohvriks langenud töötajad ei pruugi ise end ärakasutamise ohvrina tunda. Juhtumit käsitledes võib kannatanu manipulatsiooni tõttu faktid maha vaikida ja vabaduse piiramist ei suudeta kriminaalmenetluses tõendada.
Toome siinkohal näite päris elust. Üks Kesk-Aasia riigist pärit ehitaja tuli Tööinspektsiooni kontorisse, et kirjutada töövaidluskomisjonile avaldus. Töötaja sõnul oli tööandja jätnud talle töötasu maksmata, kuigi pöörduja küsis seda mitmel korral. Edasise vestluse käigus ilmnes, et tagatud polnud ka nõuetekohane puhkeaeg. Mõne kuu jooksul, mis töötaja Eestis töötas, oli ta puhanud üksnes loetud arvul päevadel ning viimasel kuul ei olnud mitte ühtegi töövaba päeva. Sealjuures olid tööpäevad kuni 16 tunni pikkused. Kui töötaja lubas palga mittemaksmise tõttu pöörduda Tööinspektsiooni, hakkas tööandja ähvardama „metsa viimisega“. Töötaja kartis, et ähvardus võidakse ellu viia. Lisaks ähvardati, et Migratsiooniamet saadab ta riigist välja. Lõpuks märkis tööandja töötamise registris töösuhte lõppenuks ning Politsei- ja Piirivalveamet saatis töötaja riigist välja.
Tööalast ärakasutamist ja inimkaubandust ei ole lihtne avastada, sest ohvrid pelgavad üldjuhul ametkondi ja kurjategijad manipuleerivad ohvritega, et infot varjata. Siinkohal teeb Tööinspektsioon inimkaubanduse juhtumite uurimisel tihedalt koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga ning vajaduse korral edastatakse info ka Maksu- ja Tolliametile. Tööinspektorite ja töövaidluskomisjonide saadetud vihjeid kontrollib politsei äärmise tõsidusega ‒ vestleb võimalike ärakasutamise ohvritega ja käib vajaduse korral kohapeal infot kontrollimas. Lisaks toimuvad igal aastal ühised kontrollid.
Aasta jooksul laekunud ligi 800 vihjetest oli 100 seotud võõrtööjõuga.
Näide: „Ettevõte võtab tööle ukrainlasi, laseb teha nädala proovipäevi ja siis saadab minema midagi maksmata. Töötajad töötavad “mustalt”, pisivigade eest võetakse töötasu maha.“
Ettevõttes alustatakse järelevalve menetlust.
