Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise, psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega raskendab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Puue tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ning tegevusi, et tagada inimese maksimaalsed võimalused iseseisvaks arenguks ja eneseteostuseks.
Eeliste andmist puudega töötajale, sealhulgas erivajadustele vastava töökeskkonna loomist, ei peeta diskrimineerimiseks. Töölepingu seadus näeb osalise või puuduva töövõimega töötajale ette iga-aastast põhipuhkust kestusega 35 kalendripäeva, kui seadus ei sätesta teisiti. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka pikemas põhipuhkuses. Seitse kalendripäeva, mille võrra peab osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus olema pikem, ei ole lisapuhkus, vaid kõik 35 kalendripäeva moodustavad antud töötaja tervikliku põhipuhkuse.
Tööandjal tuleb rakendada asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, näiteks võimaldada puudega inimesel töökohale pääseda, töös osaleda ja edutust või koolitust saada, kui sellised meetmed ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Ebaproportsionaalselt suurte kulutuste tuvastamisel arvestatakse ka tööandja rahalisi ja muid kulusid, asutuse või ettevõtte suurust ning nende riikliku rahastamise või teistest allikatest rahastamise võimalust.
Kui tööandja soovib võtta tööle inimest, kellel on tervisest tuleneva takistuse tõttu raske oma tööülesandeid täita, pakub Töötukassa tugiisikuga töötamise teenust. Tugiisik juhendab ja abistab inimest tööellu sisseelamisel, tööülesannete täitmisel, töö planeerimisel ja korraldamisel või tööalasel suhtlemisel. Tugiisikuks võib olla kolleeg või sobiv inimene väljastpoolt töökohta. Teenuse taotlemiseks tuleb tööandjal esitada Töötukassale avaldus.
Kui tööülesannete täitmine tööandja vahenditega on töötaja tervise tõttu takistatud, saab Töötukassa anda töötajale kasutada tööalase abivahendi. Tööalane abivahend on abivahend, milleta inimesel ei ole oma puude, püsiva töövõimetuse või osalise või puuduva töövõime tõttu võimalik tööülesandeid täita. Selleks võib olla näiteks ekraanilugemistarkvara, digitaalne luup või heliülekandesüsteemid. Küll aga tavapärase töövahendiga, mis on tööülesannete täitmiseks vajalik tervisest tulenevast takistusest olenemata, peab tööandja võtma arvesse töö laadi, töökoha töötingimusi, aga ka töötaja kasvu ning tema füüsilisi ja vaimseid võimeid, et tööd saaks teha ergonoomiliselt õiges asendis.
Kui töötajal on tervisest tuleneva takistuse tõttu raske pääseda oma tööruumidesse või kasutada ettenähtud töövahendeid, saab Töötukassa aidata kohandada töö tegemiseks vajaliku ehitise, ruumi või töövahendi talle ligipääsetavaks ja kasutatavaks.
Lähemalt Töötukassa vähenenud töövõimega inimese töölevõtmise teenustest saab lugeda siin.
Eesti Puuetega Inimeste Koja materjalide ja pakutavate teenustega saab tutvuda epikoda.ee.
