Töökius, pinged, tööstress: vaimne tervis töökohal muutub aina olulisemaks
Peamine probleem: töökohal olevate murede lahendamiseks puudub süsteemne lähenemisviis.
2023. aasta suvel asus Tööinspektsioonis tööle vaimse tervise konsultant. Sellise ametikoha loomine ilmestab, millised teemad on hetkel töökeskkonnas aktuaalsed ning milliste teemadega pöördutakse üha enam Tööinspektsiooni poole. Neli aastat tagasi oli Tööinspektsiooni tehtud vihjetest 6% seotud psühhosotsiaalsete ohuteguriga. Aastal 2023 on nende osakaal tõusnud lausa 14%-ni.
Näiteks tegi nüüdseks endine töötaja vihje: „Töökius ja hirmu valitsemise õhkkond pani mind töölt lahkuma, kuigi ma ise töökiusu ei saanud, aga nägin pealt. Täna lähevad töötajad nuttes koju ja näitavad oma emotsioone töölt tulles oma perele välja. Olen saanud korduvalt hädaabi kõnesid nüüdseks eelnevatelt kolleegidelt, et ma teie poole pöörduksin, kuna täna ei võta juhtkond toimuvat tõsiselt. Ei töökoormuse jaotust, ei töökiusamise tagasisidet ning rikutakse ka töö- ja puhkeaja seadust.“
2023. aastast lisati kutsehaiguste nimekirja ka psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tingitud haigused. Tööandjaid huvitab, kuidas on võimalik töökeskkonnas selliseid haiguseid ennetada ja kuidas vaimse tervise teemadega, nagu läbipõlemine, depressioon ja ärevus, töökeskkonnas tegeleda.
Vaimse tervise muredega isikute arv aina kasvab. 2023. aastal oli neid inimesi Eestis kokku 118 059. Pea 20-aastase perioodi kohta on retsepte või raviarveid esitatud kokku 3,7 miljoni euro ulatuses. Kindlasti on siinjuures oma jälje jätnud COVID-19 viirusest tingitud ühiskondlikud tagasilöögid, Ukraina sõjaolukord, kriisid ja majanduslik olukord, mis jõuab indiviidi tasemele ja kandub omakorda edasi ka töökeskkonda.
Joonis 8. Eesti vaimse tervise probleemidega isikute arv ja ravijuhud
Üha sagedamini esineb töökohtadel töökiusamist. Nende olukordade lahendamine on aga väga keeruline ja aeganõudev. Paljud töökiusamise ohvrid on sunnitud töökohast lahkuma ja võivad jääda oma probleemiga üksi ning kaitseta. Paraku ka töövaidluskomisjoni pöördunud töötajad, kes on talunud töökiusu, ei suuda tihti selle toimumist tõendada. Küll aga ilmestab hiljutine töövaidluskomisjoni (TVK) vaidlus, et siiski on ka mittevaralise kahju nõudmine ja oma õiguste eest võitlemine asjakohane.
Töötaja sõnul hakkas kõik pihta alusetute süüdistustega. Omavahelises vestluses juhiga talus ta pidevalt solvavaid kommentaare. Seejärel hakkas tööandja teadlikult ja tahtlikult levitama laimavat valeinformatsiooni, mis vähendas võimalusi töötajal kellegagi tööl suhelda. Lisaks kahjustas selline tegevus ohvri isiklikku mainet ja vaimset tervist. Kogu valeinformatsiooni esitamine kulmineerus lõpuks töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega. TVK tuvastas, et tõesti kiusas tööandja töötajat 4 kuud ning erakorraliselt lõpetanud töölepingu lõpetamine oli õigusvastane. Töötajale mõisteti hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ja mittevaralise kahju hüvitis summas 8472 eurot (bruto).
Ettevõtete riskianalüüsis peaks kajastuma psühhosotsiaalsed ohutegurid
Psühhosotsiaalsed ohutegurid on tegurid, mis on seotud töö sisu, töökorralduse, töökeskkonna ja suhetega. Näiteks võib liigne töökoormus põhjustada stressi, väsimust ja vaimset kurnatust või puudulik töökorraldus või vähene kontroll oma töö üle võib suurendada ärevust.
Sageli puudub töökohal näiteks töökiusamise, ahistamise, vaimse vägivalla või muude konfliktide maandamisega tegelemiseks süstemaatiline lähenemisviis. Seega tuleks keskenduda töökorraldusele, kommunikatsioonile, sisekliimale, tööülesannetele ning organisatsiooni eesmärkidele. Rahulolev töötaja muudab organisatsiooni jätkusuutlikuks ja tulemuslikuks.
Kuigi iga Tööinspektsioonile esitatud vihje sisu on erinev, siis ilmnevad nende käsitlemisel märgatavad mustrid:
- Töötaja väldib otsesuhtlust tööandja, töökeskkonnavoliniku või -spetsialistiga ning pöördub otse Tööinspektsiooni.
- Töötajad ei ole teadlikud, kelle poole selliste teemadega peaks pöörduma töökeskkonnas.
- Tööandjal või vastutaval töötajal puuduvad konfliktijuhtimise oskused ning probleem kandub üle terve töökeskkonna, kaasates ka teised töötajad.
- Töötaja pöördub Tööinspektsiooni poole alles siis, kui tööleping on lõpetatud.
